Saaremaa noorte põline kombestik gümnasistide koolitunnis

Vastavatud Saaremaa Gümnaasium on võtnud plaani meie noortele anda ellu kaasa varasemast tugevama seose oma kodusaarega läbi saarluse õppe. Kadri Kanemägi eestveetav õppeaine sisaldab endas rea põnevaid kohtumisi saarlastest ettevõtjatega, väljasõite ning hulgaliselt praktilist tegevust.

Maikuus kohtusid noored Tammeougu Mariga. Ligi 150 õpilast gümnaasiumi kümnendatest klassidest arutlesid seminarides Saaremaal ja ka mujal Eestimaal veel paar põlvkonda tagasi üleüldiselt levinud noortkombestiku üle ning mängisid vaba-aja lemmiktegevuste hulka kuulunud ringmänge. Loengus saadi ülevaade Saaremaa rahvakalendrist ning sinna kuulunud noorte tegevustest.

Olgugi enamik meie noortest kasvanud linnas, leidus ka rida talutööid hästi tundvaid ning käsitööga tegelevaid gümnasiste. Eriti rõõmustas, et mitmed noormehed olid ka ise näärisokuks käinud, mardi- ja kadrikombestiku tundjaid leidus igas klassis. Samas meigude tuppatoomine, mis varemalt just noortele oluline komme oli, on üsna unustusse jäänud. (Meiud on noorte lehtedega kaseoksad, mis tuuakse tuppa suvistepühadel ja jaanipäevaks, aga ka muudeks olulisteks suvisteks sündmusteks nagu pulmad, koolilõpetamised jm). Juuni algul kohtume noortega uuesti Mihkli muuseumis, et koos Ammukeri naistega laulda kiigelaule ning Soe Jutuga meestelaule.

Noorte hulgas läbiviidud küsitlus näitas, et enam kui poolte gümnasistide hinnangul oli sajanditagune noorte elu huvitavam kui praegu. Jääb vaid loota, et see seisukoht saab noortele motivaatoriks, et läbi saarluse õppe saadud teadmiste ka mõnd juba unustusehõlma vajumas kommet alal hoida.

Saaremaa Gümnaasiumi 10 klasside õpilaste hulgas tehtud küsitluse tulemus – enam kui pool noortest hindas sajanditaguste noorte elu vaheldusrikkamaks kui praegust.
Joonis Tammeougu Mari, arhiivifoto Muuseumide veebivärav, www.muis.ee

Kui soovid sõrulaste-saarlaste kommetest rohkem teada, siis: