Pätid ning kingad – pätid ja kingad

Köva kut tallanahk

Sõrve naised on ikka olnud kokkuhoidliku ning praktilise meelega. Nõnda on Ees-Sõrve emased käinud igal võimalusel paljajalu. Justnagu lapsed ja nooredki.

See on ka üks põhjusi, miks Sõrve naised armastavad sukavarsi kanda. Kui säärtel soe, ei hakka ka varvastel nii kergesti külm.

Pättjalad

Saaremaa laste ning noorte armastatuimateks jalavarjudeks on ajast aega olnud pätid. Muidugi kandsid pätte ka Sõrve täiskasvanud kõndijad. Tubase jalanõuna on pätid ning nende lähisugulased tänaseni laialt tarvitusel.

Pätid on kodusõmmeldud pehmed riidest jalanõud. (Peaaegu) veekindel pätitald tehakse vanast ratta sisekummist, tänapäeval enamasti nahast. Enne jalgratta leiutamist õmmeldi pätitallad üsna robustselt takunöörist. Pisukese veekindluse saavutamiseks tõrvati tallad üle.

Talvised pätid õmmeldakse kaapeta külge. Sedasi ei satu lumi jalavarjudesse ning pätikandjal on soe ning mugav.

Vähemasti Eesti ajast peale on pättide peale õmmeldud-tikitud ka mitut sorti ilu. Tikitakse lillekesi, lisatakse värvilisest lõngast tutte, paelu ja lipse. Seda eeskätt pisitüdrukute pättidele. Tikitud pätte on armastanud kanda ka Sõrve neiud-naised.

Omal ajal elas igas peres pätimeister. Mitmes mõõdus pätipakke võis leida ouekambri nurgast või elubelt kotitäite viisi.

Puukinga lirtsudes

Läkuse ilmaga tarvitasid Sõrve naised puukingi. Sedasi sai üsna puhta-kuiva pätiga toa, õue ja lauda vahet saalida.

Võimaluse avanedes vahetasid sõrulased puukotad kalosside vastu. Nendele kummist või plastist jalavarjudele on loomapidajad kogu Eestimaal jäänud truuks vaata’t tänase päevani.

Kingaviisakus

Sõrve kuue juurde kantakse lihtsad nahast kingi. Küllap üsna niisama kaua, kui Sõrvemaal kingi teha on osatud.

Varasemalt kandsid saare naised peeneid tipskorkidega kingi. Nende väikesed kontsakesed sätiti üsna keske talda. Tipskorkidega kingad on kenad vaadata küll!

Arvata võib, et paljajalu käima vilund naistele oli kingakandmine teinekord üpris piinarikas. Osalt seetõttu, osalt kokkuhoiu mõttes, käidi kirgutee võimalusel paljajalu. King pisteti palja jala otsa alles kirikuväravas.

Lihtne kingakindlus

Tänapäeval kantakse Sõrve kuue juurde lihtsaid väikese kontsaga musti kingi. Olgu neil siis ka paelakesed peal või mitte. Peaasi, et mugavad astuda ja väljanägemiselt tagasihoidlikud on.

Tütarlaste sobib lihtsamate sündmuste puhul Sõrve kuue juurde ka tänapäevaseid pätiasendajaid – tumedaid tagasihoidlikke (paelteta) tenniseid või baleriinasid kanda.



aitama – kõlbama, sobima

elube – elumaja pöönig
kaapetad – lihtsad villased sokid
kabelis kingad – kingad palja jala otsas
korgid – kontsad
kut – kui
ouekamber – ait
pätid – riidest kodusvalmistatud lihtsad jalanõud
pätipakk – liist, pätiliist, puust voolitud päti valmistamise abinõu
saalima – edasi-tagasi käima
sukavars – ilma pöiata sukk, sääris
söuke – selline, sihuke
tipskorkidega kingad – vanamoelised naistekingad, mille konts on pea keset jalatalda
vatagud, vatugad – pätid, mis on kaapetate külge õmmeldud
viluma – harjuma

Anseküla kihelkonnast ei ole Eestimaa muuseumides ühtegi kingapaari. Küll aga võib leida tipskorkidega kingad Rahuste külast (Jämaja khk) ERM 12528 ning ühed teadmata paigast Saaremaal ERM 18873.

Saaremaalt-Hiiumaalt kogutud pätte on Eestimaa muuseumides hoiul mitmeid, Ees-Sõrve emaste pätid on vist küll kõik lõpuni ära kantud: ERM 19922; ERM 19923; ERM A 611:180; ERM A 763:39; JÖM 36:4 E; SM 10419:29.

Saaremaistest puukingadest on võimalik uurida näiteks Pöide puukingi ERM A 426:1421.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!