Rannametsa Antsu arbureetum
Sörvemaa merelises kliimas kasuvad ühtviisi kenast nii meremehed kut magnooliad. Sörulaste Raadiu keis sellekorra vööraks Vintri külas Rannametsa talus, Ants Metsa arbureetumis.
Sörvemaa merelises kliimas kasuvad ühtviisi kenast nii meremehed kut magnooliad. Sörulaste Raadiu keis sellekorra vööraks Vintri külas Rannametsa talus, Ants Metsa arbureetumis.
Olge tervidut sörulased ning muud inimesed!
Kui ma sii sörulassi terita, siis kidast vöi midast ma ete silmas pea?
Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma ning teisekorra niid vasta talve.
Sellekorra jutustame pölise sörulase Mahe Metsaluga Läbara külas Taga-Sõrves. Metsas ning mere äere peel kasund Mahest on saanud Saaremaa looduse tundia-oidia ning oma teedmiste teistel edasi andia Keskkonnaammedis.
Sellest, kudamoodi tagasörulased selle uutmoodi eluga toime tulad keisim jutustamas Kounispe külas, Koolielu Kaire pool. Kaire on ju sii Sörves meite eesliini-mees ning teeb ähk änam könelda kut möni teine. Jutustasime kenast oues ning pidasim kolm meetrid distantsi.
Terit sörulased ning muidu saarlased! Mineva loupa tormas meitel sii Sörves nönda’t es ole mitte aru säädust peel.Seleks aaks kut meite riborterid Sörvemaa väravasse – Salme külase – joudsid, puhus tuul juba sia püsti. Tammeougu Mari ning Oliver katsusid, et tiidsast Kipaku eluse varju ala said ning tegid endid Virvega …
Ma mötle vahest, et mönes asjas on sörulastel elu ikke tükkis param kut teistel. Esiti see, et meite saar on suurema saare küljes kövast kinni – nöndat me äi pea mitte iga korra paadiga söitma kui linna tarist minna vöi midad, Nöndagut teiste pisiste saarte inimesed pidavad. Me saame bussiga …
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari paltisid otse publikumi silme all valmis.