2020 aastat koguvöttev vidjujutt.
Tammeougu Mari ning Timmi Helle tegid vähe aastalöpujuttu
Silt: Tammeougu Mari
Saaremaa mahemuna kunningas
Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma ning teisekorra niid vasta talve.
Tuletornivaht Patsi Armin
Entsel aal kut tuletorni lambi pidi ega öhta tikuga pölema panema, oli ega tuletorni juures töös tuletornivaht. Ning meite tuletornivaht oli siis Patsi Armin.
Torgu sügislaat
Tagasörulased on vöttand omal pehe, et sügise tulemin on ikke röömus nähtus. Nindat ega sügise, juba teebmis aast peele, peetasse entses Torgu koolimajas sügislaata.
Teepõllu Juss ja põllumajandus Sörvemaal
Pöline Rahuste küla mees, Teepõllu Juss ähk Juhannes ning Kaie toimetavad oma pölises Teepõllu talus ning tegelevad müdud sorti pöllumajandusega.
Külast külla matkad – Jämaja
Jämaja küla oli sörulastel juba seitsmes matk mööda Sörve külasid. Tuleva-kevade on akvad aga matkamisega uuest pihta kuniks keik Sörve külad seltsis läbi keidud on.
Jökk ning kootud käised – jakk ja kampsun
Suvi Sõrvemaal on teinekord üpris vilu ning tuuline. Igasugu jakid-kampsunid olgu seega nii kenad, et neid ka palava ilmaga tahaks selga panna tahaks. Lihtsalt ilu pärast. Sõrulased ongi nii teinud.
Vammus – poolmantel
Tagasõrve naiste üleriideks on napilt nabani ulatuv poolmantel – vammus. Kõik kes Jämaja naise vammuse lõiget näinud on mõistavad, et helehallist tüssist vammust võiks nimetada ka geomeetriliseks imeks. Osava meistri käte all saab hunnikust väikestest erikujulistest riidetükkidest tõeliselt elegantne riideese – Jämaja vammus.
Rätigud – rätikud
Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!
Müts, üll, lina ning tanu – peakatted
Sõrve riides naisterahvas naljalt palja peaga ei käi. Pähe passib panna nii kodune sõrve rätik, pisine nolkmüts, soe sariliküll, uhke tanu kui ka rõõmulina. Viimast küll kahjuks keegi enam ei kanna … ehk tuleks sõrve naistel jälle üks tõsisem pitsikudumine ette võtta ja linapitsid valmis sõlmida?