Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma ning teisekorra niid vasta talve.
Entsel aal kut tuletorni lambi pidi ega öhta tikuga pölema panema, oli ega tuletorni juures töös tuletornivaht. Ning meite tuletornivaht oli siis Patsi Armin.
Pöline Rahuste küla mees, Teepõllu Juss ähk Juhannes ning Kaie toimetavad oma pölises Teepõllu talus ning tegelevad müdud sorti pöllumajandusega.
Jämaja küla oli sörulastel juba seitsmes matk mööda Sörve külasid. Tuleva-kevade on akvad aga matkamisega uuest pihta kuniks keik Sörve külad seltsis läbi keidud on.
Sellekorra jutustame pölise sörulase Mahe Metsaluga Läbara külas Taga-Sõrves. Metsas ning mere äere peel kasund Mahest on saanud Saaremaa looduse tundia-oidia ning oma teedmiste teistel edasi andia Keskkonnaammedis.
Sellest, kudamoodi tagasörulased selle uutmoodi eluga toime tulad keisim jutustamas Kounispe külas, Koolielu Kaire pool. Kaire on ju sii Sörves meite eesliini-mees ning teeb ähk änam könelda kut möni teine. Jutustasime kenast oues ning pidasim kolm meetrid distantsi.
Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!
Ma mötle vahest, et mönes asjas on sörulastel elu ikke tükkis param kut teistel. Esiti see, et meite saar on suurema saare küljes kövast kinni – nöndat me äi pea mitte iga korra paadiga söitma kui linna tarist minna vöi midad, Nöndagut teiste pisiste saarte inimesed pidavad. Me saame bussiga …
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari. Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann …
