Jökk, troi, vatt, kasuk – üleriided
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Sõrve mehed teadsid maitseka riietumise algtõdesid juba muistisel ajal. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt uhket punasetäplikku vesti.
Mis tõugu sukki-kaapeduid sõrvemehed kannavad, sõltub õige mitmest asjaolust. Esiti aga püksimoest.
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel jupi lambahalli tüssi. Tüssist õmmeldi jökke, pintsakuid ja pükse. Tüssised püksid saab julgesti toanurka seisma panna.
Sõrve meeste rahvariidesärk käib pikakäiseline ja kõrge püstkraega. Sõrve kauneimad tikandid leiad justnimelt peigmeeste särgikraedelt.
Tammeougu Pääsu käis Mihkli muuseumis Kihelkonna tüdrukutele ketramist õpetamas.
Sandid ja õnnetoojad. Kes on, millal ja miks käivad. Saaremaal ühtmoodi, Sõrves pisut teisiti. Inimhinge imed ja looduse pilli järgi tantsijad.
Suvi Sõrvemaal on teinekord üpris vilu ning tuuline. Igasugu jakid-kampsunid olgu seega nii kenad, et neid ka palava ilmaga tahaks selga panna tahaks. Lihtsalt ilu pärast. Sõrulased ongi nii teinud.
Tagasõrve naiste üleriideks on napilt nabani ulatuv poolmantel – vammus. Kõik kes Jämaja naise vammuse lõiget näinud on mõistavad, et helehallist tüssist vammust võiks nimetada ka geomeetriliseks imeks. Osava meistri käte all saab hunnikust väikestest erikujulistest riidetükkidest tõeliselt elegantne riideese – Jämaja vammus.
Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!