Saaremaa tansiöhtate ringreis jõudis aprilli viimasel reedel, 28.04 Torgu kihelkonda. Tansiöhta toimus Päästlase majas, otse Sörve sääre tipus. Sealne ruum oli idülliline – tervelt kolmest seinast paistis meri. Lisaks Sörvemaa Sörmitsejatele võtsid lugusid eest Tanel Torn ja Eva Mitreikina. Tants saatis päikese mere taha loojuma. Koduteed juhatas tähine taevas.
Kulduur on kut kolmaintsus. Olemas pidavad olema nii küla (ähk inimesed kis seda kulduuri kandvad), koht (ähk maa, koes nee kulduuri kandiad elavad) kui muidud kulduur isi (nendesamade vabade inimeste isiomane tegutsemise moe). Täna räägib Ristipöllu Tuule teitele meite isioma kulduuri alusöhjast – meite maast ning maastikest.
Küi uusim lugu koos värske videoga jõudis meiei parasjagu andresepäeval!
Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …
Suvi Sõrvemaal on teinekord üpris vilu ning tuuline. Igasugu jakid-kampsunid olgu seega nii kenad, et neid ka palava ilmaga tahaks selga panna tahaks. Lihtsalt ilu pärast. Sõrulased ongi nii teinud.
Tagasõrve naiste üleriideks on napilt nabani ulatuv poolmantel – vammus. Kõik kes Jämaja naise vammuse lõiget näinud on mõistavad, et helehallist tüssist vammust võiks nimetada ka geomeetriliseks imeks. Osava meistri käte all saab hunnikust väikestest erikujulistest riidetükkidest tõeliselt elegantne riideese – Jämaja vammus.
Sõrve rätik on üks täiesti omaette nähtus. Selline peenest puuvillasest niidist ja ruuduline, valge-tumesinise-punasega. Sõrves tehti ning kanti. Rätiku pähesidumine, see on aga juba omaette kunts ning valjudest säädustest (ning sandarmidest, kes nende täitmise üle valvavad) juba puudust ei tule!
Sõrve riides naisterahvas naljalt palja peaga ei käi. Pähe passib panna nii kodune sõrve rätik, pisine nolkmüts, soe sariliküll, uhke tanu kui ka rõõmulina. Viimast küll kahjuks keegi enam ei kanna … ehk tuleks sõrve naistel jälle üks tõsisem pitsikudumine ette võtta ja linapitsid valmis sõlmida?
Sõrve naised on ikka lumest lumeni paljajalu ringi lasknud. Ometigi on iga sõrulasest naisterahva jalanõude hulka kuulunud nii kodusõmmeldud pätid kui nahast nippkorgestega kingad. Tänapäevaste kalosside eellasteks võib ehk pidada hoopistükkis puukingi.
Tagasõrulaste ehtearmastus on ainulaadne. Uhkeid nilgustega preese ei näe kusagil mujal kui Jämaja kihelkonna naise rinnal. Aga see pole veel kaugeltki kõik!
