Sörve riide vilmipäe Ansekülas
Sörulaste riided said vilmi sisse! Mareli Rannap keis meite rahvast üles vötmas. Niid on meitel umbest jouluni taarist veel oota, et uued öppevilmid täitsa valmis saaks.
Silt: Rahvariided
Müts
Sõrve mees käib oues alati mütsiga, olgu ilm või müts mis tahes. Toas võtab mees mütsi peast ja pistab tasku, riputab varna või põlve otsa.
Pätid, saapad, kingad – jalanõud
Sõrve meeste jalanõude valik on alati olnud lai, just nagu on mitmekesine ka keskkond, kus mehed tegutsevad.
Kindad ning käpused – kindad ja poolkindad
Vildseid kindaid kulub talvega mitu paari. Kui kindaid kirstus tagavaraks hoida, siis pistavad koid kalli käsitöö varem või hiljem nahka. Ilmselt on siiski mõistlikum kindaid käes pidada.
Kailarätik – kaelarätt
Kalstükk ehk kailarätik on sõrve meestel ikka kaelas käinud. Eks ole mere ääres ju tuult tunda kogu aeg ning seepärast hoiab tark inimene ikka miskit ümber kaila.
Nööbid, preesid, sörmuksed – ehted
Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid. Nööbipaari ühendab peen vaskkett. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.
Jökk, troi, vatt, kasuk – üleriided
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Vest
Sõrve mehed teadsid maitseka riietumise algtõdesid juba muistisel ajal. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt uhket punasetäplikku vesti.
Sukad-sokid-kaapetad ning sukapailad – põlvikud, sokid ja sukapaelad
Mis tõugu sukki-kaapeduid sõrvemehed kannavad, sõltub õige mitmest asjaolust. Esiti aga püksimoest.
Püksid
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel jupi lambahalli tüssi. Tüssist õmmeldi jökke, pintsakuid ja pükse. Tüssised püksid saab julgesti toanurka seisma panna.