Elmed, preesised ning vahedega nööbid – kaelakeed, sõled ja kaksiknööbid
Tagasõrulaste ehtearmastus on ainulaadne. Uhkeid nilgustega preese ei näe kusagil mujal kui Jämaja kihelkonna naise rinnal. Aga see pole veel kaugeltki kõik!
Silt: #eihäbeneomakoduküla
Ööpail – vöö
Jämaja naiste vööd on mitmesugused. Sellegi poolest on tagasõrulaste vöödel üks ühine tunnus – need võrutakse tavapärasest oluliselt kõrgemale! Lugu Jämaja kihelkonna naiseriiete juurde kantavatest vöödest ning nende kandmisest.
Pöll ning tasu – põll ja lahttasku
Lugu Jämaja rahvariiete juurde põlle kandmisest ning lahttaskust, mis tagasõrulastel juba ammugi unustusse vajunud on.
Sukad, sukavarred, sukapailad – sukad, säärised, sukapaelad
Lugu tagasõrulaste sukkadest, sukavartest ning sukapaeltest ning nende kandmisest.
Porst ning kuub – rahvariideseelik
Jämaja kihelkonna naiste vast kõige olulisem riidetükk on Sõrve kuub. Voldiline kuub on pikk ja raske, seepärast on porst kuue külge kinni õmmeldud. Nii püsib krikuub kandjal mugavasti seljas.
Särk ning käised – särk ja käised
Särk ja käised on oluline osa Sõrve naise riietusest. Siit saad teada milliseid särke ja käised Jämaja kihelkonna naised kannavad ning millega särgikandjail arvestada tuleb.
Oo, Sörvemaa ja ekspeditsioon etnograafiamuuseumisse
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
Jökk – jakk
Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema. Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid. Peen lõige Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest …
Kindad
Kindaid mõistavad Sõrve naised nii kududa kui ka kanda. Sõrve kuue ning vammuse või kasuka juurde kantakse õige mitut sorti kindaid. Näiteks vähese vikli ning randmekirjadega ehitud tumesiniseid sõrmkindaid.
Vammus
Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi. Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, …