Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari paltisid otse publikumi silme all valmis.
Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …
Vahel juhtub, et ka mõne kõrgelt hinnatud kultuuri küljest läheb kild kaduma. Üldjoontes on kõik nagu ikka, aga üht kommet enam ei järgita. Selle asemel võetakse tarvitusele näiteks mingi üpris juhuslik, aga see-eest moodne mõne teise maa tava. Nii mõnigi vanade kommete mäletaja on taolisel puhul mõelnud, et keelaks uue …
Ammukeri naised valmistuvad mardipäevaks. Lepigu Merike räägib Sörve villaveskist ja ketramisest.
