Moeasi
Mis tõugu sukki-kaapeduid mehed kannavad, sõltub õige mitmest asjaolust. Esiti aga püksimoest. Kui on tarvitusel põlvpüksid – tuleb jalga tõmmata villased sukad. Pikkade pükste kandja saab valida kaapetate ja sokkide vahel. Viimased kaks on aga üsna ühetaolised jalavarjud väikese ajalise nüansiga.
Kaapetad on kõige lihtsamad muistise moega ühevärvilised lambakarva jalakatted. Nii lihtsad ja egapäised, et ühestki muuseumist sõrve meeste kaapetaid leida pole.
Moodsamad villased sokid kootakse enamasti juba poevärvilistest lõngadest ja on igapidi moekamad. Triibulised ja sedati.
Varbasirutajad
Lisaks kandsid sajanditagused sõrve mehed üsna lihtsaid mistahes lambakarva lõngast kootud sukavarssi koos kabelis kingade või pättidega. Paljud, eriti nooremapoolsed, käivad siiani suisel ajal päris paljajalu.
Sukailu
Sõrve meeste lambakarva tumepruunidele või hallidele sukkadele annab nii ilu kui parema jalasistumise sääre välisküljele ning taha kootud vikkelkiri. On teada, et vähemasti 19. saj esimeses pooles, aga tõenäoliselt ka hiljem, kooti alt kitsaste põlvpükste või “valgete pükste” juurde ka potisinissi sukki.
Sukapaelasidujad
Sukad ulatuvad ka põlve peale, sukapael seotakse siiski alati põlve alt, kus seda mugavam kanda on. Olenevalt püksimoest tõmmatakse sukk pükste peale või laiasääreliste pükste alla. Viimasel juhul sukapael vaid väheke välgub pükste alt, aga kaugele seda ilu näha ei ole.
Teadaolevalt ei seota sukapaelu Sõrves mitte lehvi, vaid lihtsõlme. Paelakordade alt läbi tõmmatud tuttidega otsad seeratakse poolviltu jala välisküljele.
20. sajandi alguskümnenditel olla põlvpükstes koolipoiste sukki pidanud püsti pihiku külge õmmeldud sukatripid. Vot sedati.
Sõrve mehe sukad-sukavarred käivad enamasti tumedad – lambamustad, -hallid, -pruunid, aga teinekord ka potisinised! Sukapael seotakse suurema lipsuta Valgeid sukki üldiselt mehed ei kandnud… Villased sukad hoiavad põlvpükstes poisikeste jalad soojas Kapetaid kantakse sagedasti pikkade pükste peal
kaapetad – lihtsad villased sokid
muistine – vana-aegne
egapäine – igapäevane, argine
moekamad – uhkemad, toredamad, vahvamad
sedati – sedasi, nõnda
sukavars – sääris, labaosata põlvik
kabelis – palja jala otsas, ilma sokita
suine – suvine
potisinised, potisinissi – indigosinised,
indigosiniseid
seerama – sättima, passitama, sobitama
moed – komme, viis, ka mood
Sõrve meeste sukki on muuseumis kaks paari, ühed Ees- ja teised Taga-Sõrvest: ERM 5988/ab ja ERM A 509:3259/ab.
Ka ühed sukavarred Jämaja kihelkonnast sarnanevad neile, millistega võibolla kunagi ka mehed käisid ERM A 490:147/ab.
Traditsioone järgides kootud villaseid sokke või kaapetaid leidub pea kõigis peredes Sõrvemaal.
Sõrve sukapaelu leidub muuseumides päris mitmeid, ent enamiku juures pole öeldud, kas need kuulusid naistele või meestele. Võib arvata, et tutilisemad-värvilisemad olid pigem meeste omad. Meestele kuulunud sukapaelteks võib pidada kolme paari ERM A290:1092, ERM A290:1093, ERM 6006 Ansekülast ning kahtesid ERM A 509:1539/ab, SM 381 T 4 Jämaja kihelkonnast. Lisaks on Vene Etnograafiamuuseumis hoiul vähemalt neljad Jämaja kihelkonnast pärit sukapaelad ning vähemalt ühed Jämaja paelad erakogus.
Sõrve sukkade kandmist näeb ka veel kahel ajaloolisel fotol, ühel pildil on Ees-Sõrve riietes mees ERM Fk 187:33 ja teisel ERM Fk 187:38 Taga-Sõrve riides mees.
Sõrve meeste sukkasid saab uurida ka J. K. Bähr’i koostatud raamatust “Die Gräber der Liven: ein Beitrag zur nordischen Alterthumskunde und Geschichte” Saaremaa rahvariideid kujutaval värvitahvlil (e-raamatus lk 381, Anseküla 19. saj esimese poole riides mees on vasakult neljas).
Projekti “Sõrve meeste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse programm “Saarte pärimuskultuuri toetamine” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.