Terit sörulased ning muidu saarlased! Ma ole Tammeougu Pääsu.
Tali on meitel Sörvemaal käe. Esimene lumi joudis umbest ee sulada, kut seebere kohe järgmine maha sadas ning keik jälle kenaks maalis. Umbest irmuline libe on ning metsaloomi on teede peel kangest pailu. Nöndat tuleb ete iljuktasa söita, kui seiekanti asja.
Seda olem me muidud keik kuulend, et mis lumi see ka on, vaada kus ikke entsel aal! Helle ning Oliver keisid sellekorra Mäebe külas vööraks Teras Olevil, et seda entse aa jäe ning lume asja piregeise uurida.
Eks poisigestel on alati old spordiga tegemist. Et sii Taga-Sörrves pole änamast miskid erilissi ammedlikkusid trennivöimalussi old, ammuks siis talisporditreeninguid, siis akmist täis poisigeised on ikke isi omal nii sporti kut muud löbu leiudand. Ma ikke mötle, kui televiisurid pole old, koest naad teedsid mötelda, mismoodi see suusaüppemägi välja nägema piaks vöi mis stiilis nee üpped siis ikke tihasse. Sport spordiks, aga teisekorra vöib souke aki mereäere poiss oma elunatuse ete kergest ohtu säeda.
Nönda’t valjud mihed nee sörve mihed. Selle kuha peel soovin keigest südamest terist ning pailu joudu meite merepäästele ning loodam, et teitel ikke seda va päästmise tööd mitte teha’p tuleks!
Attäh, Teras Olev, oma talitseid lugusid meitel jutusdamast!
Souksed luud tulad meite lumitselt Sörvemaalt.
Selle aasta viimassi sörvekeeltsid uudissi tegid sellekorra seltsis Timmi Helle, Tammeougu Oliver, Pääsu, Mari ning Tammeniidi Margus.
Kenad terist ning kenad vana-aasta-löpu-akadust teitel!