Sellekorra pole meite saade mitte ültseged Sörvemaal tehtud vaid tükkisoopis Taritus. Kui saa’p tee, siis Taritu on kena pisine küla Kihelkonna kihelkonnas, umbest Sörvemaa piiri taga.
Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamad asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari platisid otse publikumi silme all valmis.
Vaada, riivipaldid on souke söök mida enne söja tehti Eestimaa peel igas pool ning Sörrves tehasse paltisid otse tänase päävani. Saaremaal nimetatasse paltisid tükkisoopis pallideks, Muhus ning mujal iteldasse käkid.
Riivipaltisid tihasse riivit-tuhlist. Muljutasse märg välja ning pannasse praet sibult ning pekki sega, jämed jahu pannasse ko. Siis tihasse käte vahel kenad ümargused paldid ning keedetasse valmis. (Pikemalt saad lugeda siit: Paltide (käkkide, pallide) keetmine ja söömine Saaremaal)
Sellevasta muhulaste appurokk on tükkisoopis teist masti maius. Olgagid, et omal ajal es ole see nii maius ühtid. Appurokka tihasse peeneks tambit keedu-tuhlistest koes rugijahusid ko segas. Seda sonki keedetasse siis veel müdu tundi ning apendatasse kolm pääva. Apendamise aegas peab rokka segama ega korra kui potist möödakäimist on. Pärast keedetasse rokka veel ulga-aega ennem kut valmis saab. Suhkrut pannasse sisse ning ongid kena magusappu asi süia. Külma piima vöetasse peele ko ning. Muhulased möistvad rokka ete müdut moodi tiha, meitel toodi ountest tihtud rokka ko maida! (Pikemalt saad lugeda siit: Hapuroka valmistamine Muhumaal)
Tuhliroka vaanad nooliti puhtaks ning keik kiitsid kenad muhulaste-sööki!
See on niid sörulastel selge, et muhulased möistvad ikke ete kenad toitu tiha!
Souksed luud ning uudised tulad sellekorra Sörvmaa piiri-tagant Taritust.
Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Tammeougu Triin, Oliver ning Mari. Saate leikas kogu Tammeniidi Margus.
Kenad terist teitele!