Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool akmas.
Külalissi oli sörrvees ete müdud masti ning egaüks näitis isioma kultuurist midad teistel ko. Keikidel olid omad uhked rahvariided selgas ning. Mordvalased keisid nindad rahad rindas kölisesid, mehhiklannal olid jällegid oranksid ning koldsed roesid pees… nigut löunamaa kounitaridel moodis on.
Marilannad näitsid keikidel kuidas ete peent tikkimistööd tiha. Moldova naistel jällegid oli müdu-sidu söömategu ede vöötud – küpsetasid panni peel kooki – platsintad ning tegid pliita peel koussis maisileiba mamalõga’t. Akkijamad said omal Ukraina nuku pelenuška meisterdada. Muidud, ägas sörulased ko nöndasamati’s passi, külalistel näideti mismoodi ilpudest tuttisid tiha, käänisid ahju panna ning pärast kuda küpset kala sörme vahelt süia. Keikse oodetum öpituba oli sörulaste moodi limbusupi söömise öpituba, sellest said keik osa!
Kui söömad söödud, said konserdil keik seitse rahvast korra loudile ko karata – akatuseks eessörulaste Ammuker omade louludega ning seebere keik teised takapihta. Publikumi oli üsna mehesti Iidele söittand. Ning kui löppuks see müdut masti rahvas seltsis Nigeeria tanssi kukkus kargutama, vada see oli ete ütlemata kena pilt vaata!
Seebere vötsid aga Mordvalased oma karmosska uuesti välja ning panid soukse piu püsti ‘t irmpsa kahju oli kui öö käde joudas ning arkimine ee löppes.
Tammeougu Olku ja Margus ajasid marilaste Lyudmilla Yamurzina ja tema abikaasaga vähe pikemalt Marimaast, maride kultuurist ja elust juttu.