Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 2.02.2022
Mailm on keikse aeg muutumises. Umbest jouad ee arjuda miski eluga, kui juba keerab jälle teise otsa pärast ning akad aga oppmisega pihta.
Vötam vöi selle niidse-aa töve, kui see seie meite maile joudis – no oli ikke akatuses tükk tegemist, et mis ähk kuidas. Niid on keik vilund, et ega korra kui kodund koeskil minek on, vaadad et kolm kangest tähtsad asja – pangakaart, tillehvoon ning mask – kenast tasus oleks. Umbest möned aastad tagasi oleks umbest kahega aitand minna.
Kenade asjadega vilumine, see keib tiidsast – korra katsud ning on vana moe oort unund. Vötam vöi elektri. Niidsel aal on üsna souke tunne, et ilma elektrivooluda pole vöimalik äi süia tiha äga koolis käia. Aga ammuks see oli, kui vool üldse seie Sörvemaale joudes?
Et küsimusele otse asjaosalistelt vastust saaja, vötsim oma mikruhvooni ning söitsime mineva lauppa Sörve. Torgu kogukonnamajas said paragusti selts sörulassi kogu, kis seda aega, kui elektrijuhtmed meite eludesse joudsid, ete-kenast määledasid. Ning natuse teedsid varasemad aega ko. Ootsime siis kenast vagusi kuni näitemäng otsas ning keik oma koogitüki käde saand olid ning uurisime seda elektri-asja pire lisemalt.
Piilniidi Leida teedis jutusda, mesmoodi söa-aegas omal valgust tehti. Aadussoo Peetri pere sai oma elektrivoolu tükkisoopis piirivalve kääst. Peetri lapsepölv jähi sönna viiekümnendate-kuuekümnendate aastade sisse. Nammi Saima ning Kipper Virve määledavad elektri tulemist kuuekümnendade aastade akaduses ete kenast!
Ning keik, killega ma jutusdasi, ütlesid kut ühest suust – äga siis sellest va elektrist puudust es möistaged tunda, ennem kut käe oli. Tegemised olid ju selle järge seeradut!
Attäh Leida, Peeter, Saima, Virve ning Milvi meitega jutusdamast!
Souksed luud tulad meite lumemülta täis, aga meite röömuks ikka veel elektrifitseeridut Sörvemaalt.
Sörvekeeltse saate tegid seltsis Tammeniidi Margus, Tammeougu Oliver ning Mari.
Kenad terist teitele!