Särk – see kõige omam oma riie
Pikakäiseline küljesiiludega naisterahva särk ulatub sukapailani. Sadakond aastat tagasi kandsid sellist lihtsat särki Sõrve naised-tüdrukud sünnist surmani. Pikakäiseliste särkide all (vahel ka asemel) kantakse ka lihtsat käisteta alussärki või pihikut.
Särgiväel äi aita äste
Tänapäeval nähakse nii mõndagi nais-rahvatantsurühma laval, seljas vaid lihtne põlveni ulatuv särk või koguni käisteta alussärk. Kirivööpael uhkelt piha ümber säramas. Omal ajal ei tulnud taoline pesuväel ringikargutamine kõne allagi.
Küll võisid särgiväel lipata ringi väikesed lapsed. Vaesematel mudilastel ei pruukinud sobivat mõõtu villast üleriiet alati ollagi. Ka noori tüdrukuid olla teinekord heinaajal üsna särgiväel nähtud. Kes aga end juba inimeseks pidas, särgiväel teiste silma alla ei sattunud.
Lihtne ning kaunistusteta
Laste särgid tehakse tänapäevalgi sagedasti lihtsad ja tikanditeta. Justnagu ka täiskasvanute egapäised töösärgid.
Töösärgi käised, olgu küll ka otstest krousitud, tehakse oluliselt kitsamad kui pidusärgil. Tikandid, kui neid on, on napid. Vanemate särkide püstkrae on aga meie pilgu jaoks ehk ootamatultki kõrge – 7–8 cm. Kraed peavad kurgu alt koos kaks vahedega nööpi.
Kangas, mida egapäise särgi tegemiseks tarvitatakse, on enamasti pleegitamata linune, teisekorra ka takune. Jäme kodukootud riie võib olla nii labane kui ka toimne. Tänapäeva inimese jaoks on toimne särgikangas ootamatultki paks. Nagu tugevamat sorti teksapüksiriie!
Seevastu peenemate särkide-käiste valmistamiseks kootud kangas on hoopis teist masti. Peen kodukootud labane, uuemal ajal ka puuvillane poekangas.
Kirgukäised
Särgi või ka alussärgi peal kannavad Sõrve naised pidu puhul lumivalgeid käiseid. Talvel ka mitmeid korraga. Vanemamoeliste käiste kraed ning trümpisid kaunistavad ougud, anisilmad, tikiread, põimpilu, korrad, ristat löngad, tagid… Kinnituseks värvilisest klaasist silmadega vahedega nööbid. Laiust on vanematel käistel 30 cm ümber.
Uusim moe
Jämaja naiste uuemoelised kirgukäised on oma lihtsuses vaatamisväärsus omaette.
Sagedasti poomvildsest kangast käiste pihaosa on napp ning ei ulatu hästi nabanigi. Püstkrae on samuti varasemaga võrreldes madalam ning käib eest ühe nööbiga kinni. Trümbid tehakse kitsad, ligikaudu tollised.
Tikandeid uuemat tüüpi käistelt suuremat ei leiagi, on ainult tikipisteread. Teisekorra tehakse käiste ning krae servadesse tagiread. Sagedamini on kaunistuseks peale aetud paar rida peenist siksakpaela.
Käistel aga võib laiust olla koguni 50 cm! Pikust antakse käistele samuti ohtralt, ikka et nende lopsakus eriti uhkelt esile tuua. Ning vaatepilt on tõesti muljetavaldav!
Käised õmmeldakse lumivalgeks pleegitatud linasest kangast. Kui särk ulatub sukapaelani, siis käised vaevu vööni. Tagasõrulaste käised on ete laiad! Vanemat tüüpi käiste varrukad pole nii laiad kui uuema moe järgi tehtutel. Püstkrae kinnitatakse sagedasti vahedega nööpidega. Külma ilmaga võib ka kahed käised korraga selga ajada.
anisilmad – suurte ümarate aukudega pilutikand
egapäine – igapäevane, tavaline, pidamise riie
kirivööpael – kirivöö, rahvariidevöö
korrad – tikitud read, tõenäoliselt kahekordsed ahelpisted
krousima – krookima, särkide puhul peenelt nõelkurrutama
linune – linane
ougud – augud, siin pilutikandid
peenine – peenike, peen, väike, kitsas
pikus – pikkus
poomvildne – puuvillane
ringikargutamine – lippamine, silkamine, kargamine, ka jooksutamine, tantsimine vm kiire liikumisviis
ristat löngad – tikand, tõenäoliselt ristatud lõngadega tikand
teisekorra – teinekord, vahel, mõnikord
tikiread – tikand, tõenäoliselt tikkpisteread
trümp, trümbid – mansetid, käiseotsad
vahedega nööbid – paarisnööbid, kaksiknööbid
äi aita – ei sobi, ei kõlba
äste – kenasti, hästi
Sõrvest kogutud särke on Eesti muuseumides vähemalt kuus: ERM A 12500; ERM A 509:4713; ERM A 509:4840; ERM A 509:5005; EVM E 130:63; EVM E 130:75.
Vanemat tüüpi tikitud käiseid leiab muuseumidest üheksa: ERM 6079; ERM A 443:70; ERM A 316:205; ERM A 506:147; ERM A 561:4; ERM A 835:33; ERM A 978:8; SM 373 T 182; AM 4577 E 640
Uusimat tüüpi käiseid leiab mitmetes sõrulaste peredes, Eesti muuseumidest võib leida lisaks vähemasti viied käised: ERM A 490:161; ERM A 308:12; ERM A 490:161; SM 10646:2; EVM E 130:65
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.