Porst ning kuub – rahvariideseelik

Must kuub

Veel sada seitsekümmend aastat tagasi kanti Sõrves üleni musta kurdus kuube. Kahjuks pole ühtegi neist teadaolevalt alles. Nii polegi meil andmeid, et kas sõrulaste mustal kuuel käisid peal traksid või napp porst nagu Vormsi kuuel. Ehk pidas sel ajal vaid poolde säärde ulatuvat kurdus kuube ülal hoopis kirivööpael nagu Ruhnus tänase päevani?

Leinakuued jäidki vanima moe arulisteks – peaaegu üleni mustadeks kuubedeks. Kuue alläärt ehib lai erekollane pael, mille ääres omakorda kitsas mitmevärvilistest lõngadest põimitud pook. Musta leinakuue külge aetakse sinise-rohelise kirju porst.

Poevärvid

Umbest natuse enne seda, kui müügile tulid kardkarpides anillinvärvid, hakkasid tagasõrulased kuue alaossa kuduma punaseid viirgasid. Alguses madarapunaste kirjadega kuued muutusid ete-nobest üsna tänapäevaste Anseküla kuubede sarnasteks. Esialgu olid kirikuued tänapäevastest märkimisväärselt lühemad.

Jämaja kuue tollisügavused krooked polegi kurrud, neid nimetatakse lappvoltideks. 

Porst ümber abude

Porst kooti esiti täplikust villasest kangast. Kaelaava käis üsna suur. Peaaegu ruudukujulised porstilapid kaunistati küljelt ning ülaservast värviliste või kuldsete paelte ja pitsidega.

Ajapikku muutusid kuued pikemaks ja porsti kaelaava väiksemaks. Porst ise aga jäi aina napimaks, ulatudes vaid vaevu rinna alla. Teinekord on porst lühemgi veel.

Täplik porstikangas asendati läikiva atlassiidi, kirju poekanga või roosiliste villaste rätikutega. Kaunistusteks aetakse porstile peale nii palju kuldkardpaelu, siksakpaelu, siidipaelu, pitse, litreid ja klaashelmeid, kui abude ümber panna annab.

Poomvildsed valged viirad

Ajapikku kasus kuub aina pikemaks ning kuue viirad aina laiemaks. Viirgade madarapunasest on tänaseks saanud üsna hele oranžikas toon. 

Kuue alumist serva ehtinud põimitud pooga asemel tuli tarvitusele lai erksavärvilistest lõngadest kujutud või eegeldut pael. Teisekorra heegeldatakse paelale veel ka kirju pits serva. 

Uuema aja Sõrve kuub ulatub päris kinganinadeni. 

Et sõrulased pole riietust mitte sääduste vaid ikka omaenese tahtmise järgi teinud, leiab vana moe järgi tehtud kuue küljest teinekord tükkishoopis uuemat sorti porsti või vastupidi. Ka leinakuub võib teinekord punasekirju porstiga olla või punasel kuuel sinine porst. Mine siis võta kinni!

Parem kui kaks 

Sõrve naised kandsid tihtipeale seljas kahte kuube korraga. Pealpool kas uuem ja uhkem või siis tükkisoopis vanemat kirja kuub.

ERM-is on hoiul 19. saj lõpul tehtud foto, kus tagasõrve naise kaks kuube kenasti ka näha on. Tõenäoliselt üleni musta vanamoelise leinakuue änna alt paistab uuem ning pikem kirikuub. Just sedasi ollagi vanemal ajal leina-ajal ning eriti pidulikul puhul käidud.

Tänapäevane moe on teine ning elu vaesem, nõnda et sõrve naisel on änamasti umbest üks kirikuub seljas.




abud – õlad, turi, selja ülaosa

abude ümber – ümber õlgade, selga

aruline – sarnane, taoline, lähedane

eegeldut – heegeldatud

ete-nobest – eriti kiiresti, kiirelt, väledalt

kardkarp – plekkpurk

kasuma – kasvama

kirikuub – põikjooneline Sõrve rahvariideseelik

kirivööpael – kirivöötehnikas kootud rahvariidevöö

kujutud – kootud

kurdus, kurrudut – kurrutatud, plisseeritud

kuub – seelik, ka kleit

niidne aeg – tänapäev

poomvildne – puuvillane

porst – Taga-Sõrve rahvariideseeliku pihikuosa

selga ajama – selga tõmbama, üll panema

säädus – kord, seadus, eeskiri

teisekorra – mõnikord, vahel

täplik – raanutehnikas kootud kangas

tükkisoopis – hoopiski

umbest – täpselt, parajasti, parasjagu

vanemat kirja – vanema moe järele tehtud mustriga

viirg – laiem joon

änamasti – tavaliselt

änd – saba, siin seelikusaba

öieti – õigupoolest, korrektselt võttes, -tehes, -öeldes


Vanemat kirja Taga-Sõrve kuubesid on muuseumides hoiul kümmekond: ERM A 291:376; ERM 6071; ERM 12582; ERM A 291:239; ERM A 509:5104; SM 2032 T 203; SM 2055 T 209; SM 364 T; EVM E 130:62. 

Kuueta porste on tosinajagu: ERM A 291:376; ERM 6055; ERM 6067; ERM 12515; ERM 12516; ERM A 395:99; ERM 12555; ERM A 395:100; ERM A 509:2217; ERM A 509:2279; ERM A 559:685; ERM A 559:684; EVM E 130:64 

Uuemat kirja Jämaja kuubesid nii porstiga kui ilma leidub praegu veel tagasõrulaste kodudes, paarkümmend kuube on hoiul ka muuseumides:  ERM A 1020:106; ERM A 308:11; ERM A 358:27; ERM A 423:6; ERM A 443:69; ERM A 490:164; ERM A 490:163; ERM A 490:165; ERM A 509:2012; ERM A 509:2052; ERM A 509:2053; ERM A 509:2114; ERM A 509:2117; ERM A 509:2152; ERM A 561:156; ERM A 660:73; ERM A 978:7; SM 376 T 187; SM 2062 T 214; SM 10646:1; AM 27468 E 2914; AM 20644:1 E 2016; AM 4573 E 636.

Kolm uuemat porsti ilma kuueta veel lisaks: ERM A 509:2227; ERM A 490:142; ERM A 490:143 

Musti kuubesid ehk leinakuubesid on alles vähemalt neli: ERM 18838; ERM A 490:168; ERM A 509:2151; SM 374 T 185.


Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele! 



Back to Top