Üks kadund komme – tasku kandmine
Lahttasku, mida Ees-Sõrves ning mitmel pool mujalgi Saaremaal kanti mõnikord veel 20. saj alguseski, oli Taga-Sõrves selleks ajaks juba ammugi moest läinud. Ka ühelgi ajaloolisel fotol pole näha Jämaja riides naist taskut kandmas.
Seega – kui kannad uuema moe järgi tehtud Jämaja riideid ja tahaksid lahttaskut kanda, siis on mõistlikum see ikkagi sahtlisse jätta. Võimalik, et vanemat kirja kuuega on taskut siiski mõnikord kantud. Säämad kätt. Eesti Rahva Muuseumis on mõned Jämaja kihelkonnast kogutud taskud ju hoiul.
Siiski on mitmed muuseumitaskutest väga tõenäoliselt hoopis moodsamal ajal valmistatud rahvariide-ainelised esemed (nagu näiteks: ERM A 291:240; AM 20644:3 E 2018) või tükkishoopis Kihelkonna kandist Sõrve sattunud (nagu tõenäoliselt on tasku ERM A 350:14).
Põll
Ega põllegagi palju paremini pole läinud. Kui sõrulaste kuubedesse hakati kuduma laiu valgest poomvildsest lõngast viirgasid, jäi põllekandmine kiirelt tahaplaanile. Ju taheti, et laiad puuvillavalged jutid kaugele ära paistaks.
Uue ärkamise tegid tagasõrulaste põlled siis, kui rahvariietest sai piirkonna esindusriietus laulupidudel. Nii võib eriti uhkeid põllesid näha Sõrve laulukoori noorte naiste seljas 1933. aastal üldlaulupeol Tallinnas (vaata Andy Kirsi tehtud fotot: SM F 3761:2391 F).
Kallis kink – põllekangas
Tagasõrulaste põlled on tõeliselt uhked. Olgu need õmmeldud kodusest valgest linasest või kallist poekangast.
Enamasti valge või punase põhitooniga põllekangas võib olla nii puuvillane, peenvillane, linane kui ka paks raske siid või suurekirjaline sits. Sitsikangas on pidupuhul punaste kirjadega, linnu-lille vm muster on suhteliselt suur. Ka õhulist linast (kardina)tülli on põlle tegemiseks tarvitatud. Pea alati on tüllpõlle alaserva aetud ka umbes vaksa laiune vooder.
Põllekangas toodi sagedasti kingiks merede tagant, näiteks Rootsist (loe põlle kirjeldust!).
Kulda ja karda
Põlle ilupaelad õmmeldakse põlle alumisse äärde ning vaksa jagu mööda külgi ülespoole ka. Paelad võivad olla nii punase- kui ka sinisekirjud (leinapõllel), nii siidist kui ka villased. Vahel lisatakse ka karrapaelu ning muud ilu. Mida uhkem põll, seda laiemad paelad.
Paeltega sama kõrgele ulatub ka serva kaunistav pits. Uuemal ajal võib pits olla enam kui tolli laiune, suuresakilise servaga ning poest ostetud.
Kui pöll on ees, olga midad pees
Üpriski suur ja lai Jämaja põll ulatub puusast puusani ning allääres pea kuueservani. Põlle ülaosa on pisikeste voltidega värvli külge aetud.
Pidulik põll seotakse koos vööga üsna rinna alla, põllepaelad jäävad vöö varju. Põllepaelale õmmeldakse teinekord ka nööp ning aas otstesse, siis on seda lihtne vöö alla seerata.
Põllekandja peab alati midagi ka peas kandma. Vanemat tüüpi Jämaja kuue juurde passib nii sariküll, Sõrve rätik, vanemat kirja tuttmüts kui ka tanu. Uuema moe järgijail on peas tuttmüts või poerätik.
Põlle kannavad Sõrves nii naised kui meheleminekueas tüdrukud. Abielustaatust näitab siinkandis tanu või säämal õlal kantav mütsitutt.
Uuemal ajal kantakse Jämaja põllega koos enamasti kirimütsi. Olgugi et sõrve kuub on põllest pikem võib tänapäevane seelik hoopistükkis lühine olla. Tanu kantakse alati koos põllega. Moodsal ajal võib peakatet asendada ka mõni toekam peaehe. Tagasõrulaste põll seotakse päris rinna alla. Tüllist põlle võib õmmelda ka vanast puuvillasest või linasest kardinast. See on ju kangest kena!
karva – värvi
midad – midagi
olga – olgu
pee, pees – pea, peas
poomvildne – puuvillane
seerama – sättima, passitama, sobitama
säämal, säämad kätt– paremal
tasu – tasku, lahttasku
Sõrve põllesid on Eestimaa muuseumides hoiul lausa üksteist: ERM 5957; ERM A 291:376 ERM A 316:202, ERM A 358:43; ERM A 468:13; ERM A 509:4460: ERM A 509:4832; SM 377 T 188; SM 379 T 189; SM 380 T 190; SM 2030 T 202.
Lahttaskuid, mille kogumiskohaks on märgitud Jämaja kihelkond, on muuseumides viis, ent nende kandmise kohta Jämaja rahvariiete osana meil andmeid pole: ERM A 291:240; ERM A 350:14; ERM A 447:376; ERM A 509:5158; AM 20644:3 E 2018. Võimalik, et taskukandmise mood kadus enne, kui fotograaf Sõrvemaale jõudis.
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019″, Saaremaa vald ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.