Tanuta üle toa…
Sõrulaste muistised tanud on kõrged tugevajooneliste punaste lilltikandite ning hundihamba-servakirjaga. On sihuke ütlemine, et tanuta üle toa ei või mitte minna, ju seda va tanu siis ka üsna püsivalt pees peeti.
Tanukandmine kadus tasapisi moest, kui uuemoelised kuued valitsema said, millalgi 19. sajandi teises pooles. Sel pildil tanuga naisest aastast 1909 (ERM Fk 111:66) on tanu tõenäoliselt juba lihtsalt fotograafi rõõmuks pähe pandud.
Üll taal pees kut…
Sõrve naise teine tore peakate – sariküll – on samuti praeguseks üsna moest läinud. Kahe pisut väljapoole hoidva kõveriku sarvega punasepõhjaline müts oli 19. sajandi esimeses pooles nii tüdrukute kui ka naiste üsna tavapärane peakate (nagu siin pildil näha .
Lambanahkse voodriga üll on üllatavalt mugav ning soe peakate. Varemalt mustast tallenahast servaga uhkeldanud mütsid õmmeldakse Sõrves juba ammugi villasest riidest. Ju polnud sõrulastel musta tallenahka nii ohtralt käes kui üllikandjad seda vajasid.
Sarikülli kantakse tänapäevase vaataja jaoks ehk pisut ootamatult. Ülli sarved sätitakse üks otsaette ning teine taha (vaata vahvaid sõrulasi kandmas kirikuriideid 1895 aastal fotolt ERM Fk 147:39).
Sedasi saab sandi ilmaga üllile mugavasti ka rätiku peale siduda.
Linatäis rõõmu
Üht kauneimat Sõrve naise pidulikku peakatet – pealina – ei oska tänapäeval vist enam keegi pähe siduda. Ligi kahemeetrist fileepitsi, kuldkardpaela ja siidlintidega kaunistatud lina kanti lihtsa valgest kangast mütsitaolise lihttanu peal (vaata, kui muljetavaldav peakate see rõõmulina ikka on siit: ERM Fk 187:41 ja ERM Fk 187:42).
Noorte naiste ehe seoti pähe alles kirikuväravas oskajate vanade emaste poolt. Et selle töö eest anti palgaks apa viina ning noori naisi oli Sõrvemaal palju, keelas kirikuõpetaja selle eitede pühapäevahommikuse lisateenistuse ära.
Linasidumisoskus kadus kogukonnast seepeale juba paarikümne aastaga igavikku.
Moodu-värk
Kui 19. saj teises pooles tulid Saaremaal moodi varrastel kootud nolkmütsid, võtsid Taga-Sõrve naised ka selle moe rõõmuga kanda. Eks oli villane tuttmüts hulga mugavam peas pidada kui üsna kipaka olekuga tanu. Teha kah tüki ladusam.
Mütsi servakirjadeks on tagasõrulastel ikka olnud vöökirja sarnane muster. Esimestel aastakümnetel suuremustriline punane lõigatud nurkadega romb, kirjalõngaks valge poomvildne. Punane lõng kadus tasapisi kirjadest.
Tänapäevase mütsi serva kaunistab pea ülenisti puuvillavalge viirg väheste ereroosade, -roheliste või –orankside tripsudega.
Müts ise kahanes sajandi teiseks pooleks napiks tanusarnaseks peakatteks. Nii nimetatigi mütsi mõnikord kiritanuks! Et müts ehk kiritanu ikka kenasti vissisti pealael kõrguks, kootakse Jämaja mütsi vooder väga jämedast takusegusest lõngast.
Mütsi sopp tehakse uuemal ajal üsna kitsas ning pikkuselt ulatub see vaevu õlani. Naistel ripub nolk paremal, tüdrukutel vasakul.
Uhked tutid, siiditutid…
Tagasõrulaste viimase moe järele tehtud mütsitutt võtab esmakohtumisel sõnatuks.
Varasem “normaalne” villasest lõngast tutt on kosunud helmeste, pitsi ja kardpaelaga kaunistatud tõeliseks ekstravagantsuseks. Pea mütsiga ühte mõõtu värvilistest ilpudest kaunistus on tihti aga nii suur ning raske, et seda tuleb kanda õlal. Müts ise seotakse paelakese abil pähe või kinnitakse nallidega juuste külge.
Rätik peele!
Et tuulisel Sõrvemaal oma kõrvu mitte peast puhuda lasta, kannavad Sõrve naised nolkmütsi peal pea alati ka Sõrve rätikut. Ruudukujulist linast sinise- või punaseruudulist pearätti. Üsna napilt lõua alt kinni ulatuv kodukootud rätik on kõva ning hoiab selja tagant selgelt-sirgelt kolmnurka (nagu näiteks noortel naistel sel Evald Allase fotol; ERM Fk 447:44).
Kui omale Jämaja kirimütsi peal kandmiseks pearätti valid, katsu ka kanga vormishoidvust silmas pidada!
apa – lonks jooki
emased – naised, tüdrukud
ilbud – riideribad, hilbud
kiritanu – siin Jämaja naise kootud tuttmüts, aga ka tikitud kõrge tanu
muistine – ammune, vana-aegne
nallid – juukseklambrid
nolk – mütsisopp, mütsi pikk ja kitsas osa
oranks – oranž
pee, pees – pea, peas
peel, peele – peal, peale
poomvildne – puuvillane
sopp – mütsi pikk ja kitsas osa
tripsud – triibukesed, kitsad triibud, lühikesed kitsad jooned
vissisti – tihedalt, tihkelt, korrektselt
Vanemat tüüpi nolkmütse on Eesti muuseumides alles ligi kuusteist: ERM 12118; ERM 12445; ERM 12535; ERM A 291:243; ERM A 359:98; ERM A 509:4053; ERM A 509:4125; ERM A 509:4126; ERM A 509:4127; ERM A 509:4135; ERM A 509:4139; ERM 5931; ERM 5979; ERM 6046; ERM 6058; ERM 12486; ERM 12568, ERM A 1020:94.
Vanemat tüüpi leina- ehk lesemütse on vähemalt kaksteist: ERM 6005; ERM 6061; ERM A 509:3969; ERM A 509:3970; ERM A 509:4055; ERM A 509:4124; ERM A 509:4162; ERM A 509:4176; SM 369 T 34; SM 388 T 36; SM 427 T 38; SM 428 T 39.
Uuema moe järele tehtud nolkmütse on Eestimaa muuseumides enam kui kakskümmend: ERM A 308:13; ERM A 358:39; ERM A 490:149; ERM A 490:150; ERM A 509:4128; ERM A 509:4129; ERM A 509:4130; ERM A 509:4131; ERM A 509:4152; ERM A 509:4163; ERM A 509:4177; ERM A 509:4179; ERM A 559:802; ERM A 978:9; SM 370 T 35; SM 394 T 37; SM 2037 T 42; SM 2038 T 44; SM 2039 T 45; SM 2042 T 46; AM 27475 E 2921.
Lisaks on mitmed mütsid hoiul ka Sõrvemaa kodudes ning Venemaa Etnograafiamuuseumi kogus.
Tanusid on muuseumides alles ligi paarikümne ringis. Punasekirjalisi pruuditanusid kuusteist: ERM A 316:81, ERM A 448:31, ERM A 469:132, ERM A 483:255, ERM A 509:3748, ERM A 509:3749, ERM A 509:4262, ERM 835:36, AM 20644:2 E 2017, ERM A 291:380, ERM A 509:3748, ERM A 290:295, ERM A 290:296, ERM A 290:300, ERM A 290:298, ERM A 290:299, ERM A 290:301 ning sinise lõngaga tikitud leinatanusid kaks: ERM A 290:378, ERM A 290:300.
Pruudi- ehk rõõmulinasid leiab Eestimaa muuseumidest kokku vähemalt neli ERM A 290:460, ERM A 316:198, ERM A 316:199, ERM A 291:381 ning ühe leinalina ERM 12578. Lisaks on vähemalt üks punaste kirjadega lina hoiul Ungari etnograafiamuuseumis. Alles on ka üks valge lihttanu, mida lina all peas kanti ERM A 291:382.
Tagasõrulaste sarilikülle on Eesti muuseumides nii umbes viis, kaks punasepõhjalist: ERM A 290:385, ERM A 316:65 ja kolm sinisepõhjalist:ERM A 291:380, ERM A 292:246, ERM A 316:68.
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019”, Saaremaa vald ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.