Vahedega nööbid
Sõrve naiste kõrgete püstkraede kinnipidamiseks tarvitatakse eelistatult klaasist silmaga vahedega nööpe. Esiti kulus neid kõrge krae kohta kolm-neli paari. Moodsamal ajal, kui kraed juba madalaks jäänud olid, pidas kraed koos vaid paar või kaks nööpi.
Uusimat tüüpi käistele õmmeldakse teinekord lihtsalt üks ilusam nööp krae külge ja vahedega nööpe enam ei tarvitatagi.
Elmed
Et uhkusehimu pole ilmast mitte kadunud, näeb kenasti ära tagasõrulaste ehtearmastuse juures.
Varasemal ajal, kui Jämaja porst oli suure kantliku kaelaavaga, kandsid tagasõrulased mitmeid väiksemaid preesisid ning klaasist helmeid. Teinekord aeti suur kannaga raha kah helmeste vahele ning see säras siis porsti peal, otse keske kõhtu (nagu sel Torgu ketrajaneiul C. O. Bulla fotol; SM F 3235:1 F).
Silmadega preesis
Sõlgesid kanti varemalt rinnas ikka mitu – pisemad, vaid rõngast ja nõelast sõled ülal, suuremad-laiemad-uhkemad allpool. Suuremate hulka sätiti võimalusel ka mõni silmadega preesis. Need on punast või ka rohelist karva klaastahukatega kaunistatud sõled.
Kui talvisel ajal kanti kaelas rätikut, sätiti preesised rätiku külge, käiste kaelust jäi hoidma vaid lihtne nõelaga röngas.
Nilgustega preesis
Kui aga porst sai iluasjaks nr 1, polnud enam suuremat mõtet sinna helmekeesid veel lisaks riputada. Eks ole ilma kaelasrippuvate helmesteta ka mugavam ringi talitada.
Seevastu hakati eriti muljetavaldavaiks ehtima südamekujulisi sõlgesid. Tavaliselt ripuvad selliste küljes kolm tasaselt kõlisevat hõbedast lehekest. Kui üldse miskit.
Kuna igasugu rippuvad iluasjad tikkuvad kaduma, pole eriti üllatav, et kadunud ripatsite asemele riputati mõnikord tükkisoopis klaashelmed (nagu sellel nilgustega preesil; ERM A 509:135). Kas kuskilt kambrinurgast leitud või mõne muistise helmekee seest võetud.
Mõne aja pärast aga nopiti tagasihoidlikud hõbedased lehekesed sõle küljest juba ise ära ja asendati tõeliselt säravate värviliste nilgustega. Need on klaaspudelite kildudest käiakivi peal kantlikuks lihvitud suured klaasist ripatsid. Värvilised ja ikka päris suured jurakad!
Kui südamekujulisel sõlel polnud aasakesi lehtede riputamiseks külge tehtud, seoti nilgused lihtsalt linase lõngaga sõle külge.
Ilu peab saama!
Mõne aja pärast tabasid ka ehtesepad uue moe ära ning nilgustega sõlgi sai ka ostma hakata. Sõlg ise võis seejuures üsna robustne hõbeplekist mõne sisselöödud ornamendiga ehteasjake olla. Põhiline ilutegija rippus seal küljes.
Ei teagi, kas asi suures nõudluses ja odavas hinnas, et muidu väga peen hõbedatöö peagi üsna robustse ja vähemalt esmapilgul hooletu tulemusega asendus. (Või mis sina arvad? Vaata näiteks preesi ERM A 509:509.)
Teisekorra kasutati sõlgede kaunistamiseks ka poest toodud helmeid, vahel ka kuuse-ehtesarnaseid õhukesest klaasist helmeid. Helmerea otsa riputati võimalusel teistest suurem värvilisest klaasist leheke. Klaaslehekesed võisid kokku sõlest endast suuremadki olla (nagu sel preesil; ERM A 288:10).
Kindlasti helises selline prees tantsimise ajal päris toredasti!
Selline särav nilgustega preesis ei vaja enda kõrvale mingit lisandust. Nii kannavad piiritult kaunid Sõrve naised nilgustega preesi ainsa rinnaehtena.
elmed – helmed, pärlid, helmestest kaelakee
kantlik – nurgeline, kandiline
nilgus, nilbus – riputis, lihvitud klaasist ripats
röngas – siin vitssõlg; rõngas, võru
preesis – vitssõlg, sõlg, südamekujuline sõlg
silmadega preesis – klaasitahukatega kaunistatud sõlg
teisekorra – teinekord, mõnikord, vahel
tikkuma – kippuma
umbest kut – justnagu, justkui, täpselt sedamoodi kui
vahedega nööp – kaksiknööp, mansetinööp, paarisnööp
Vahedega nööpe leiab Eesti muuseumidest vaid mõned: ERM 12124:1; ERM 12124:2; ERM A 509:6099; ERM A 509:6365, Soomes (Suomen Kansallismuseo) on hoiul veel mõned Sõrve nööbid: SU 2925:43.
Lihtsaid vitssõlgi e. rõngaid on muuseumis tosina jagu ERM A 509:803; ERM A 509:805; ERM A 509:6027; ERM 5952:1; ERM 12475; ERM A 509:300; ERM A 509:491; ERM A 509:665; ERM A 509:6018; ERM A 509:6033; ERM A 509:6050; ERM A 509:326.
Laiaservalisi vasest või pronksist rõngaspreese on muuseumis seitse: ERM A 395:102; ERM A 509:6323; ERM A 509:6859; ERM A 509:6860; ERM A 509:829; ERM A 509:139; ERM 12524.
Silmadega preese on muuseumis hoiul kümmekond: ERM A 316:449; ERM 12537; ERM A 509:651; ERM 5936; ERM 5938; ERM 6077; ERM 12472; ERM A 288:2; ERM A 509:661; ERM 12466; AM 8096 E 385.
Nilgustega südamekujulisi preese leiab meie muuseumidest vähemalt kakskümmend viis, enamikul neist on küll nilgused kaduma läinud: ERM A 1020:139; ERM 6076; ERM A 509:497; ERM A 509:135; ERM A 509:505; ERM A 509:503; ERM A 509:506; ERM A 509:507; ERM 6075; ERM A 509:114; ERM A 509:134; ERM A 509:136; ERM A 509:666; ERM A 509:509; ERM A 509:510; ERM A 509:514; ERM A 509:519; ERM A 509:523; ERM A 509:6044; ERM 12493; ERM 12503; ERM 5956; ERM 12574; ERM A 509:6; ERM A 288:10; ERM A 509:6806.
Lisaks on alles ka vähemalt üks nilgusega rõngasprees ERM A 509:6034.
Ilma nilgusteta südamekujulisi preese on alles kümmekond: ERM A 288:8; ERM A 509:137; ERM A 509:662; ERM 5952:2; ERM 12442; ERM A 509:508; ERM A 509:520; ERM A 509:500; ERM A 509:501, võimalik, et neile oli samuti kunagi nilgused külge seotud nagu sellele preesile ERM 6074.
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015–2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.