Sulase Salme: “Mida rohkem sa teda armastad, seda kallimaks ta läheb!”
Tammeougu Mari ning Timmi Helle käisid Kargi külas Sulase Salmega juttu ajamas.
Tammeougu Mari ning Timmi Helle käisid Kargi külas Sulase Salmega juttu ajamas.
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel jupi lambahalli tüssi. Tüssist õmmeldi jökke, pintsakuid ja pükse. Tüssised püksid saab julgesti toanurka seisma panna.
Sörvekeeltsed uudised käisid külas loomapidajal Rauniku Annel, kes oli Aasta Põllumees 2020 kandidaat.
Selle neljasse vötsim Sörve noorte ning laste pärimusringiga käde ning söitsme lehmalouta. Totudele külla!
Sõrve meeste rahvariidesärk käib pikakäiseline ja kõrge püstkraega. Sõrve kauneimad tikandid leiad justnimelt peigmeeste särgikraedelt.
Olge tervidut sörulased ning muud inimesed!
Kui ma sii sörulassi terita, siis kidast vöi midast ma ete silmas pea?
Tammeougu Mari ning Timmi Helle tegid vähe aastalöpujuttu
Salme külas elab kanu niid küll juba änam kut Sörrves üldse inimissi kogu on. Ning keik söövad umbest ökud mahetoitu ning munevad keikse magus’maid mahemunasid. Meite riburterid on selleaasta juba kaks korda Saaremaa Mahemuna-kunninga – Tanel Tanguga – rääkimas keind. Esiti keisim külas sellel kevadel, kui kanad alles aksid tuttuues loutas end sisse säädma ning teisekorra niid vasta talve.
Entsel aal kut tuletorni lambi pidi ega öhta tikuga pölema panema, oli ega tuletorni juures töös tuletornivaht. Ning meite tuletornivaht oli siis Patsi Armin.
Tagasörulased on vöttand omal pehe, et sügise tulemin on ikke röömus nähtus. Nindat ega sügise, juba teebmis aast peele, peetasse entses Torgu koolimajas sügislaata.