Keset vihmaseid ja tuuliseid augustipäevi tuli lõpuks välja päike, et meid tervitada augustikuisel Tansiöhta päeval. Külavanem Jaak niitis küll õuepealse muru ülimadalaks, aga otsustasime ähvardavate pilvede tõttu siiski tubase tantsimise kasuks. Ja oligi õige otsus – vihma tuli ikka.
Ja nii nad meie uksest sisse tulid: noored ja vanemad muusikud, pillid õlal ja seljas, mõnel lapsed süles ja mõned ringi silkamas, koer kõigi taga. Laotasid kogu oma varanduse vaipadele-laudadele laiali ja hakkasid pihta.
Imelised viiulilood, toredad akordionipalad ja sekka udu-uhked torupillihüüded – ja seda mitu tundi jutti. Need meie oma Sõrvemaa muusikud eesotsas Mariga. Aitäh, aitäh!!
Betoonpõranda peal libisesid tantsusussid hästi. Rahvast tuli aina juurde ja seelikute lehvides võeti läbi kõik tuttavad tantsud – Aleksandra valssidest Padespaanideni. Laura ja Jakob on alati need, kelle tantsusammud kõigile eeskujuks ja õppimiseks on. Ei tea, kuidas nad seda küll nii hästi oskavad, aga ülejäänutel on, mida püüdlikult järele matkida.
Vahepalaks olid laste ja lapsemeelsete ringmängud, mis tuisates ja hoogsalt alati tantsuõhtu poolitavad.
Sel korral olid meie peole tulnud ka Tartu pärimustantsijad. Mängisid imehästi enda tehtud karmoškadel ja torupillil, õpetasid oma kandi tantse ja kiitsid meie toredat Tansiöhtat. Oli põnev ja teistmoodi.
Kuulsin õhtu lõppedes kahte väikest poisikest omavahel arutamas, et ei tea, millal me siis ka jälle kohtume…..no ma arvan, et ikka järgmisel Tansiöhtal! Seal on kõigil mõnus olla, mängida ja lõbutseda. Tantsida ka. Saab korraks igapäevarutiinist ennast välja keerutada, et sinna siis palju värskema ja õnnelikumana naasta.
Ja nii nad vastu ööd lahkusid – muusikud, tantsijad, vanad ja noored, lapsed ja koergi taga, et kuu pärast jälle kokku tulla.
Kohtumiseni!
Tiiu Õun