Sörve tuhlitoidud
Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!
Raadiusaated ning muud sihukesed asjad
Tuhlis ning kala on ikke sörulastele meelepärane söök old. Sellekorra tuleb juttu tuhlist ning mönest kenast söögist, mida tuhlist tiha saab! Kenad terist ning jätku leiba!
Terit sörulased ning muidu saarlased! Mineva loupa tormas meitel sii Sörves nönda’t es ole mitte aru säädust peel.Seleks aaks kut meite riborterid Sörvemaa väravasse – Salme külase – joudsid, puhus tuul juba sia püsti. Tammeougu Mari ning Oliver katsusid, et tiidsast Kipaku eluse varju ala said ning tegid endid Virvega …
Ma mötle vahest, et mönes asjas on sörulastel elu ikke tükkis param kut teistel. Esiti see, et meite saar on suurema saare küljes kövast kinni – nöndat me äi pea mitte iga korra paadiga söitma kui linna tarist minna vöi midad, Nöndagut teiste pisiste saarte inimesed pidavad. Me saame bussiga …
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari. Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann …
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari paltisid otse publikumi silme all valmis.
Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel. Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning …
Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool …
Timmi Helle ja Tammeougu Mari keisid sellekorra Salmel Sõrve Värava Majas ning said tuttavaks Kristinat ja Vestaga.