Nööbid, preesid, sörmuksed – ehted
Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid. Nööbipaari ühendab peen vaskkett. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.
Rubriik: Söuke Sörvemaa
Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Jökk, troi, vatt, kasuk – üleriided
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Sõrulaste salavara
Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …
Vest
Sõrve mehed teadsid maitseka riietumise algtõdesid juba muistisel ajal. Tagasihoidlikult hallide pükste-vammuse juure kannavad sõrve mehed tõeliselt uhket punasetäplikku vesti.
Sukad-sokid-kaapetad ning sukapailad – põlvikud, sokid ja sukapaelad
Mis tõugu sukki-kaapeduid sõrvemehed kannavad, sõltub õige mitmest asjaolust. Esiti aga püksimoest.
Sulase Salme: “Mida rohkem sa teda armastad, seda kallimaks ta läheb!”
Tammeougu Mari ning Timmi Helle käisid Kargi külas Sulase Salmega juttu ajamas.
Püksid
Sõrve rahva üleriieteks kudusid-uhtusid naised pea igal talvel jupi lambahalli tüssi. Tüssist õmmeldi jökke, pintsakuid ja pükse. Tüssised püksid saab julgesti toanurka seisma panna.
Pöline loomapidaja Rauniku Anne
Sörvekeeltsed uudised käisid külas loomapidajal Rauniku Annel, kes oli Aasta Põllumees 2020 kandidaat.
Totupaitamistund
Selle neljasse vötsim Sörve noorte ning laste pärimusringiga käde ning söitsme lehmalouta. Totudele külla!
Särk ning alussärk
Sõrve meeste rahvariidesärk käib pikakäiseline ja kõrge püstkraega. Sõrve kauneimad tikandid leiad justnimelt peigmeeste särgikraedelt.