Mailma keikse esimene Sörve Wiiuli Päe
Sörvekeeltsete uudiste mikruhvoon oli kohal mailma keikse esimesel Sörve Wiiuli Päeval, kus viiuliõpetaja Sänni Noormetsa juhendamisel mängati Sörve ning Saaremaa viiulilugusid.
Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Sörvekeeltsete uudiste mikruhvoon oli kohal mailma keikse esimesel Sörve Wiiuli Päeval, kus viiuliõpetaja Sänni Noormetsa juhendamisel mängati Sörve ning Saaremaa viiulilugusid.
Salme Rahvamaja pidas 25. märtsil juubelit. See oli niid juba 45+1 aastad tagasi, kut Salme Klubi oone uksed lahti tegi. Seda pidu on niid änam kud aasta muudkut edasi lüketud, aga löpuks sai mailm nöndapailu lahti, et saim kogu saaja, üheteisel konserti anda ning seltsis torti süia.
Sörvekeeltsete uudiste kevadkuises saates jutustab Timmi Helle, mis tal meeles ning mõttes – nii sellest, mis meite oma lisidal ja ümber, kui sellest, mis laias ilmas näha ning tunda ning kuulda on.
Tammeougu Oliver käis külas Kotke Peetril ja Saimal ning Kippaku Virvel, kes jutustasid, kuidas Sörvemaal entsel aal tuule abiga ilektrit ning jahu tehti.
Niidsel aal on üsna souke tunne, et ilma elektrivooluda pole vöimalik äi süia tiha äga koolis käia. Aga ammuks see oli, kui vool üldse seie Sörvemaale joudes? Et küsimusele otse asjaosalistelt vastust saaja, vötsim oma mikruhvooni ning söitsime mineva lauppa Sörve. Torgu kogukonnamajas said paragusti selts sörulassi kogu, kis seda aega, kui elektrijuhtmed meite eludesse joudsid, ete-kenast määledasid. Ning natuse teedsid varasemad aega ko.
Ristipõllu peremehe Andrese esivanemad on sealtsammast Üüdibe külast päralt. Uurisime, kuidas elude-oonede ülesehidamine edeneb, on’s ka raskussi nähja ning mis tööd paragusti käsis. Perenaine Anni teedis kuhalikkudest loomadest-taimedest-lindudest jutusta ning räekis, mis ta selle kuha ajaluust ning juhtumistest teedis.
Õie Pärteli eestvedamisel olid Orissaare XX kandlepäevale pilli mängma tuld külalised üle Eestimaa – Moostest Kadri Lepasson õpilastega, Tuulekandled, Aivar Arak, Helle Suurlaht umade öpilastega ning pailud teised nii Saaremaalt kud kougemalt. Sörvemaa Sörmitsejad olid ka kuhal.
Kulduur on kut kolmaintsus. Olemas pidavad olema nii küla (ähk inimesed kis seda kulduuri kandvad), koht (ähk maa, koes nee kulduuri kandiad elavad) kui muidud kulduur isi (nendesamade vabade inimeste isiomane tegutsemise moe). Täna räägib Ristipöllu Tuule teitele meite isioma kulduuri alusöhjast – meite maast ning maastikest.
Tammeougu Mari käis Vipi Kaupol külas. Türju rannas Matsi elus jutusdati mailma asjadest ning möödund aastast.
Sügistalvisel ajal on Saaremaal ikka hulgaliselt lõbusas meeleolus ning kummalistes riietes seltskondi nähtud. Viimasel ajal küll pisut harvem, ent sadakond aastat tagasi oli santimiskombestik tõeliselt rikkalik. Siit saad lugaeda, mis sorti sante ning õnnetoojaid Sõrves ning Saaremaal sel pimedal ajal on oodata olnud (ning ehk on vahest tänaselgi päeval lootust mõnda neist kohata).