Sukad, sukavarred, sukapailad – sukad, säärised, sukapaelad
Lugu tagasõrulaste sukkadest, sukavartest ning sukapaeltest ning nende kandmisest.
Rubriik: Söuke Sörvemaa
Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Keskpäevaklubi
Varsti juba kümugond aastad keib Salme rahvamajas koos Keskpäevaklubi. See on sels inimissi killel teisekorra isigid keske pääva müdud sorte edevötmisteks aega on. Äi pole nee pensiunäärid keik ühtid, keskpäävaklubis nääb ikke tööinimissi ko! Kuulavad seltsis ettekandeid miüdud sorti uuvitavatest asjadest, loevad üheteise luuletussi ede, keivad ekskursioonidel, tegad näitemängu ning mis keik veel.
2019 aasta löpp
Sääse Mann ning Tammeniidi Anu käisid Vipi Kaupol külas mailma parandamas. Türjul Matsi elutoas tuli juttu loulupiust ning kooris loulmisest, linnast maale kolimisest ning kahe kuha vahet saalimisest, uuest sörulaste ümnist ning pire kunningatest ko. Jutustamist katsus joone peel oida Tammeougu Mari. Attäh Tammeniidi Anu, Vipi Kaupo ning Sääse Mann …
Porst ning kuub – rahvariideseelik
Jämaja kihelkonna naiste vast kõige olulisem riidetükk on Sõrve kuub. Voldiline kuub on pikk ja raske, seepärast on porst kuue külge kinni õmmeldud. Nii püsib krikuub kandjal mugavasti seljas.
Särk ning käised – särk ja käised
Särk ja käised on oluline osa Sõrve naise riietusest. Siit saad teada milliseid särke ja käised Jämaja kihelkonna naised kannavad ning millega särgikandjail arvestada tuleb.
Oo, Sörvemaa ja ekspeditsioon etnograafiamuuseumisse
Andresepäeval kuulutati välja Torgu kuningriigi ammetlik ümn. Samal ajal oli Tammeougu Mari Peterburis etnograafiamuuseumis ekspeditsioonil.
Sõrve varavedajad olid puugid
Kes igatseb võõrast vara, võib proovida seda kätte saada labase vargapoisi kombel, aga võib ka süveneda maagiamaailma ja teha omale nõiaväel töötava olendi – varavedaja. Kui proovida vanarahva õpetust mööda teha, läheb asi kohe ka keeruliseks: eri Eestimaa nurkades on teda tehtud, nähtud, nimetatud ja kasutatud erineval moel.
Taritus söödi apput rokka ning riivipaltisid
Taritu rahvamaja perenaine Aili oli kutsund karigonna muhulassi ning sörulassi omal vööraks. Selle ingede-aja piu kaks keikse tähtsamat asja olid muhulaste appurokk ning sörulaste riivipaldid. Tuba oli maiaste paletega rahvast täis ning akatuseks tegid sörulased ühe laari paltisid otse publikumi silme all valmis.
Timmi Helle luuleraamat “Mere tagant tulevad linnud”
Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel. Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning …
Kultuuriruumi rikkus Torgu kogukonna majas
Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool …