Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Mineva laupa käis tormituul üle Eestimaa ning es jäta meite kitsast Sörvemaad ka mitte putumata. Möne tunniga keis souke tuhin Sörvemaast üle’t pold aru säädust peel. Elekter läks meitel muidud ko ära nindat nee kis umbest siis Ott Tänaku vöidu-söitu vahtisid pidid keikse pönevama kuha peel ise outusse kargma ning …
Terit sörulased ning muidu saarlased. Mineva laupa oli sörrves ulga uuvitavad rahvast vööraks. Torgu vanas koolimajas ähk kogukonnamajas oli Eestimaal elavade väikerahvuste kogusaamine. Eesti folkloorinõukogu ning sörvemaa pärimuse selts seltsis korraldasid ning Torgu Kogukonnamaja inimesed ning ulga vabatahtlikke oli abis ning sörvekeeltsed uudiste saate riburterid olid muidud ko igas pool …
Timmi Helle ja Tammeougu Mari keisid sellekorra Salmel Sõrve Värava Majas ning said tuttavaks Kristinat ja Vestaga.
Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema. Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid. Peen lõige Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest …
Helle ja Olku vestlesid Elina Kostabiga.
Kindaid mõistavad Sõrve naised nii kududa kui ka kanda. Sõrve kuue ning vammuse või kasuka juurde kantakse õige mitut sorti kindaid. Näiteks vähese vikli ning randmekirjadega ehitud tumesiniseid sõrmkindaid.
Tammeougu Mari ja Olku käisid Salmel Provintsiteatrite päevadel. Kokku said pikad jutustused mida kohe kuidagimoodi ei raatsinud tükkideks lõikuda. Raadiumi jaoks sai lühem siiski tehtud kah.
Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi. Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, …
Tammeougu Mari ning Olku käisid Ees-Sörves uurimas mis need inimesed sealkandis ka suveajast arvavad.
Kohalike kangrute loodud Sõrve rätikut tunti üle Saaremaa. Peeneruuduline, valgest, punasest, hallikassinisest, mustjast linasest lõngast. Suhteliselt väike tihedas koes rätt sobib naistele nii pähe kui ka ümber abude võtta. Ruutlik rätt passib ka meestel kaela siduda. Talveks kootakse kangastelgedel villaseid pakse rätikuid nii peas kui ka ümber õlgade kandmiseks. Juba …
