Sõrulased ja ruhnlased on ikka omavahel läbi käind. Sel suvel 2. – 9. juulini toimus Ruhnus kaheksas viiuli- ja looduslaager. Sõrulasi nägi viiuldajate esinemiste ajal ruhnus mitmel pool, nii laval kui publiku seas.
Sõrve mees käib oues alati mütsiga, olgu ilm või müts mis tahes. Toas võtab mees mütsi peast ja pistab tasku, riputab varna või põlve otsa.
Mihkli talumuuseumis, Vikil said kokku 80 Saaremaa koolilast, et koos regilaule laulda, meisterdada, muuseumis ringi uudistada ja ringmänge mängida.
Sörvemaa Pärimuse Seltsi avalik kiri peaministrile ja haridusministrile huvikoolidest ning huvikoolide rollist meie omakultuuri kandmisel.
Sõrve meeste jalanõude valik on alati olnud lai, just nagu on mitmekesine ka keskkond, kus mehed tegutsevad.
Vildseid kindaid kulub talvega mitu paari. Kui kindaid kirstus tagavaraks hoida, siis pistavad koid kalli käsitöö varem või hiljem nahka. Ilmselt on siiski mõistlikum kindaid käes pidada.
Kalstükk ehk kailarätik on sõrve meestel ikka kaelas käinud. Eks ole mere ääres ju tuult tunda kogu aeg ning seepärast hoiab tark inimene ikka miskit ümber kaila.
Sõrve mehe kõrget särgikraed peavad koos vasksed kurgunööbid. Nööbipaari ühendab peen vaskkett. Nii ongi võimalik kinnitada särgikraed, millel mõlemast otsast vaid nööpaugud vastu vaatavad.
Sõrve mehed kannavad üleriidena lihtsat vatti. Anseküla meeste vammuse krae on püstine, Jämaja meeste mahapressitud hõlmanurkadega vammus on lühem ning üsna linnamoeline.
Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …
