Sörvekeeltsed uudised, Vikerraadio eetris 7.1.2026
Terit sörulased ning sörulaste söbrad!
Ma ole Tammeougu Mari. Uus aasta on mürinaga pihta akand ning keikidel peed uusi plaanisi täis. Joudu meitil nii pihta akmiseks kut löpuni joudmiseks.
Sellekorra ma taha teitele ühe luu jutusda, mille kuultsime ühe Prantsusmaa teeduse mihe Jean Leo Leonardi käest. Taa keis mineva sügise meitel sii Sörvemaal külas. Leo on dialektuloog ehk murrete uurija Prantsusmaalt ning päralt on ta Noirmoutier’ saarelt. Millegitepärast on taale juba ampsest aast Eestimaa kangest meele järges old ning keikse kenam ilma peel tundund, nöndat Leu on eesti keele puhtaks ee oppend ning keind mütmid Eestimaa pisissi keeli vaatmas Kodaveres ning Vörumaal ning siis joudas oma järjega Sörvemaale.
Et ma isi mitte pole Noirmoutier saare peel keind, siis ma uurisi püsut internetist järge. Nigut Leuged itles, on Sörvemaa ning Noirmoutier ete sarnatsed – Sörvemaa on saare moega poolsaar ning Noirmoutier on poolsaare moodi saar. Sörvemaa pindala on küll tüki suurem, aga sellevastu on see Atlandi ookeaani saar mandriga uhke süllaga ühendut. Säel on kangest kenad liivarannad ning ete moekas suiti olla. Nöndat selle pisise poolsaare moodi saare peel elab präegast änam kut 4000 inimest, otse ullust pailu!
Noirmoutier saare peel elavad keikse valjemad tuhlikasvatajad ilma peel – kasvadavad säel ookeaanist kogu aetud liiva sehes mailma keikse parema mekiga ning ühtlassi ka keikse kallimid varassi tuhlid. Maikuu akaduses juba pakudasse neid Prantsusmaa peentes resturaanides vaadat kulla innaga söömaks. See pole egapäine toidus mitte!
Souke körge väärtus tuleb nende tuhliste sisse sellest, et nee on nönda erakordsed. Pisised, ning neid on napist saaja. Kena meki andvat see, et neid väetatasse meremujaga, nöndasammadi kut meitelgeed Sörves. Ning ete tähtis on see ko, et säelne rahvas on öigel aal ännast kinni saand ning muistise isioma tuhlisordi alal oidend. Sellel on änam mekki sehes kut niidse aa suurtel ning nobest kasuvatel tuhlistel.
Muidud keib see Atlandi ookeaani ääres elav rahvas kalal, aurudab päeva käe merevee sehest soola välja ning kasvatab merikarpisid söömaks. Aitaja rannarahva sööma keik.
Ning keik see rahvas oidas veel mönedkümned aastad selgelt neljaks kulduuriliseks karigonnaks, keigil olid oma moed ning isioma keel. Randas elasid kalamehed, sisemaa pool pöllumehed.
Teeduse mees Leu, seesama, kis meitel külas keis, kasus inimeseks Noirmoutier saarel pöllumeeste juures ning öppas esite ee nende keele, pärastpoole rannarahva keele ko. See aeg oli 1990. aastade akaduses, kui Leo säel saart koutu ringi kodis, salvesdas ning öppes sealtsed keeled selgeks ning uuris teeduslikult. Seeaeg könelesid keik täisinimesed isiomad keelt.
Nönda kud egas pool, säel ko, noored ulkusid suurdesse linnadesse töhe, olid säal oma elu ee ning kui vanaks jähid, tulid kojuse tagasi. Vötsid oma keele jälle tarvidusele ning sedati elas röömpsast edasi veel tüki aega. Umbest nöndasama koua kut nee Noirmoutier’ keele könelejadkeed ning mitte piretkeed änam.
Lapsed, keda saarel on müdu koolitäid, oma saare pisissi keeli änam es könele juba siis, kut Leo säel uurimas keis. Kui Leo niid oma armpsa saare peel keimas on, on ta vaadat viimane mees, kes säältsid keeli köneleda möistab. Aga kellegitega jutusada taal änam polegeed.
Nee neli Noirmoutier saare keelt on osa ühest suuremast Prantsusmaa murdekeelest, souksest, mis on könelejate arvult suuremgeed kut Eesti keel isi kogu ongeed. Olga rahvas suur vöi pisine, isioma äi tule soo eest mitte kedad teist täus pidama. Soovim Prantsusemaa pisiste keelte könelejatel ning uurijatel meelekindlust ning jöudu!
Olgageed meitid sii Sörves sörvekeelt könelemas ko natuse napist, saime Leo kutsumise peele pisise selsiga kogu ning katsedasime Leo keelelabori meetodid, soukst, millega taa oma tudengid Prantsusmaal murdekeelt paramadi könelema öpetab. Kuula, kud kena luu meite noored kogu kirjudasid.
Teisekorra tuleb probleemil tükkis eemalt peele vaata, et selgemad sotti saaja. Katsum sii Eestimaa peel teistega juhtund lugudest öppeda mis öppeda annab. Olga siis puugi tegemise vöi isoma keele alaloidmise osas.
Souksed luud ning uudised tulad täna meite ää jäetand Sörvemaalt. Sörvekeeltsid uudissi tegid seltsis Tammeniidi Margus ning Tammeougu Mari. Kenad terist teitele!