Kevadine kellukeeramine
Tammeougu Mari ning Olku käisid Ees-Sörves uurimas mis need inimesed sealkandis ka suveajast arvavad.
Rubriik: Söuke Sörvemaa
Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Rätigud – rätid
Kohalike kangrute loodud Sõrve rätikut tunti üle Saaremaa. Peeneruuduline, valgest, punasest, hallikassinisest, mustjast linasest lõngast. Suhteliselt väike tihedas koes rätt sobib naistele nii pähe kui ka ümber abude võtta. Ruutlik rätt passib ka meestel kaela siduda. Talveks kootakse kangastelgedel villaseid pakse rätikuid nii peas kui ka ümber õlgade kandmiseks. Juba …
Sõrulaste pätitegu
Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …
Salme vabatahtlikud päästjad ja Sassi garaaž
Timmi Helle ja Tammeougu Olku käisid Salme vabatahtlikel päästjatel külas.
Müts
Anseküla naiste peakattevalik on olnud üsna mitmekesine. Varemalt kanti nii sarilikülli kui tanu, 19. sajandi keskpaiku lisandus varrastel kootud tuttmüts. Pearätik veel pealekaub
Raimond Ellik
Sörve kevad äi issi änam mitte umbest aidu-koutu. Kevad on värava väädist lahti vött ning marsib juba otse keske oued! Meite Timmi Helle keis sellekorra külas Raimund Elligul, kis Salmel piimakarja peab. Loomi on säel müdu loudatäit – peale lehmade-vassigute veel müdu tougu partisid, kanu, lambuid ning jänessi ko. Keige …
Pätid ning kingad – pätid ja kingad
Köva kut tallanahk Sõrve naised on ikka olnud kokkuhoidliku ning praktilise meelega. Nõnda on Ees-Sõrve emased käinud igal võimalusel paljajalu. Justnagu lapsed ja nooredki. See on ka üks põhjusi, miks Sõrve naised armastavad sukavarsi kanda. Kui säärtel soe, ei hakka ka varvastel nii kergesti külm. Pättjalad Saaremaa laste ning noorte …
Segakooride päev ja Maakoor
Elmed ning preesised – ehted
Naisterahvad, elagu kustahes ilma otsas, armastavad ikka endale iluvidinaid külge riputada. Eessõrulased pole teisest puust tehtud mitte. Hõbeseppade meistritöid kantakse siin rohkesti. Näiteks on sõrulastel olnud ikka kombeks pidupuhul sõrmuseid kanda. Nii kiviga kui ka lihtsaid. Neid võib teinekord pea igas sõrmes leida. Isegi mitu tükki ühes sõrmes! Sõled – …
Vahendi Annika
Mäebe küla on üks kena pisine küla Sörrves, üsna mere äere peel. Ning Mäebe külas on ete müdu pisist mäge ko! Seda see nimigid tähendab – mäe peelne küla. Sellekorra sai Tammeougu Mari kogu Mäebe küla külavanema – Vahen’di Annikaga. Souksed luud ning uudised tulad meite pire lumiselt Sörvemaalt Sörulaste …