Kõik mis Sörvemaal näha ning kuulda saab.
Uued tuuled tõid maailmamoe muutused ka Sõrvemaale. Nõnda hakkasid 20. sajandi alguses naisterahvad endale ete purtsiguid kampsuneid ehk jökke õmblema. Jökid õmmeldakse sagedasti tumesinisest villasest poekangast. Kaunistatakse metsiku uljusega – roosilised kangad, pitsid, paelad, laiad kirjud kandid, mõõdutundetud aplikatsioonid. Peen lõige Üsna lühikese ja laia jöki alaserv on kaunikaareline. Eest …
Helle ja Olku vestlesid Elina Kostabiga.
Kindaid mõistavad Sõrve naised nii kududa kui ka kanda. Sõrve kuue ning vammuse või kasuka juurde kantakse õige mitut sorti kindaid. Näiteks vähese vikli ning randmekirjadega ehitud tumesiniseid sõrmkindaid.
Tammeougu Mari ja Olku käisid Salmel Provintsiteatrite päevadel. Kokku said pikad jutustused mida kohe kuidagimoodi ei raatsinud tükkideks lõikuda. Raadiumi jaoks sai lühem siiski tehtud kah.
Anseküla naise vammus on lambahallist tüssist elegantne riie. Uljalt taljesse hoidev lõige. Punase (leinaajal mustaga) üle löödud kantlik kaelaava. Vammuse änna 7–9 sügavat kurdu annavad riidetükile isikupära. Ilupistetega rõhutatud kaarjad seljaõmblused lisavad graatsiat veelgi. Vammuse alt laialihoidvate hõlmade vahelt paistavad kenasti ära nii põll kui ka taskuserv. Põllekaunistused – pitsid, …
Tammeougu Mari ning Olku käisid Ees-Sörves uurimas mis need inimesed sealkandis ka suveajast arvavad.
Kohalike kangrute loodud Sõrve rätikut tunti üle Saaremaa. Peeneruuduline, valgest, punasest, hallikassinisest, mustjast linasest lõngast. Suhteliselt väike tihedas koes rätt sobib naistele nii pähe kui ka ümber abude võtta. Ruutlik rätt passib ka meestel kaela siduda. Talveks kootakse kangastelgedel villaseid pakse rätikuid nii peas kui ka ümber õlgade kandmiseks. Juba …
Lugu pättide valmistamisest ja kandmisest Sõrves ja mitmel pool Saaremaal Entsel aal ning niidsel aal Uurimistöö: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna Mis pätt? Tänapäeval teatakse, et kui pätid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud pätid. Siiski kanti üsna sarnaseid, mitte küll enamasti nii uhkeid jalavarje, …
Meil siin Sõrvemaal käib karjakaupa külalisi. Kontserdil, lohega surfamas, ujumas, matkamas, Sääre tipus Kuramaad vaatamas, sõpradel-sugulastel külas, esivanemate õuedel. Ütle “pöder söi vöid”! Mõnikord pöördutakse Sörvemaa Pärimuse Seltsi poole palvega demonstreerida meie oma pärimuskultuuri. Oh näidake meile seda sõrulaste keelt ja kõnet, toitu, riietust, muusikat ja muinasjuttu! Kaugelttulnu jaoks põneva …
Timmi Helle ja Tammeougu Olku käisid Salme vabatahtlikel päästjatel külas.
