Aabits

Sörulase Aabitsa tellimise koht

Aabitsa luud ning loulud

Sörulaste isioma raamat

Sõrvemaa – sedasi nimetavad Saaremaa suurimat poolsaart siinsed põliselanikud, sõrulased. Sellel natuke saare moodi poolsaarel elavate sõrulaste olek – kombed, rahvariided, laulud, mõtted – on ikka olnud veidi teistsugune kui muidu saarlastel. Mõistagi erineb kõigist teistest ka sõrve keel. Nüüd on sõrulased saanud valmis esimese päris isioma raamatu. “Sörulase aabits” on esimene otsast lõpuni sõrvekeelne sõrulaseks olemisest rääkiv raamat.

Sõrulased on kuni viimase ajani teadnud hulganisti isemoodi asju. Kuidas käänisid teha? Mismoodi võõraid teritada? Kuidas käbapaati oolesta? Kustkandist ädalatuul puhub? Puudutame “Sörulase aabitsas” paljusid sõrulaste eluolulisi teemasid: sünnist surmani, söögiteost kalapüügini, maailmaloomisest üleeilseni, meestest, naistest, lastest. Raamatust leiab suurte tähtedega lühijutte piskule sõrulasele ning hulga pikemaid lugusid täisinimesele. Laulusid ja luuletusi, jutte ja näitemänge, mõistatusi ja toiduretsepte. Jah, tõesti, raasuke räägime ka sõrve keele grammatikast. Eks need kõik ole just needsamad asjad, mida omal ajal vanemailt, naabritelt, sõpradelt, töökaaslastelt ja teistelt kaassõrulastelt nii möödaminnes õpiti. Tänapäeval on see võimalus jäänud vaid vähestele.

“Sörulase aabits” on kokku pandud enam kui seitsmekümne sõrulase ja sõrulaste sõbra vabatahtliku töö tulemusena. Aabitsalugusid saadeti meile paberkirjaga ja e-posti teel. Jutud jõudsid meieni arhiividest, päevikutest ja ajaleheartiklitest. Osad lood olid kohe valmis raamatusse saama, osad juhtumised said aabitsaloo kirjutajaile inspiratsiooniallikaks. Sõrulaste juhtumuste ainetel kirjutatud või vaid mõne huvipakkuva mälestuskatke ajendil väljamõeldud aabitsalugusid on raamatus vaata et kõige rohkemgi. Tekstid on mitmete sõrulaste poolt läbi loetud ning keeleliselt täiendatud. Illustratsioonid valmistas naaberkihelkonna kunstnik Marek Tarkin. Päris mitu tööd on paberile jõudnud ka verinoorte Sõrvemaal tegutsevate joonistusmeistrite pliiatsitest. Raamatu kujundas saarlane Marit Sillamägi. Aitäh kõigile abilistele ja toetajatele!

Ühine töö “Sörulase aabitsa” heaks on juba aidanud sõrulastel isioma kultuuri märgata.

“Sörulase aabitsa” koostajad:

  • Tammeougu Mari – põline sõrulane, pärimuskultuuri spetsialist, pärimusringide juhendaja, Tartu Ülikool, PhD (taimeökoloogia)
  • Vesikonna Katrina – sõrvemaal sündinud ja kasvanud põline saarlane, keeletoimetaja Tartu Ülikool BA (eesti filoloogia)
  • Jaagutooma Merle – põline sõrulane, algklasside õpetaja ja haridustehnoloog, Tallinna Pedagoogiline Seminar, BA (noorsootöö)

Hooandja:

“Sörulase aabitsa” väljaandmine kogus Hooandjas 108 inimese toetuse.

“Sörulase aabitsa” valmimist on toetanud

Anseküla Põllumeeste Selts
Eesti Kultuurkapital
LC Sõrve
Rahvakultuuri keskus
Salme Põhikool
Salme vald
Torgu vald

Sajad sõrulased, saarlased ja muud kenad inimesed, kes on aastate jooksul MTÜ Sörvemaa Pärimuse Seltsile aabitsa tarvis raha annetanud