Anseküla naiste rahvariiete kandmine. Lühike tutvustus

Seidit pildistas Tammeniidi Margus; 2015.

Anseküla kihelkonna naised kannavad püstkraega särki või pidulikumal puhul käiseid (mille all on särk või alussärk ja aluskuub). Kraed ja kätised kinnitatakse kaksiknööpidega.

Särgilõhikut peavad koos lihtsad sõled ja preesised. Levinud eheteks on südamekujulised sõled. Kaela seotakse paar rida klaashelmeid. Pikad juuksed punutakse tavaliselt ühte paelaga seotud patsi.

Särgi peale aetakse kirikuub – pikk plisseeritud seelik. Sõrve kuub ulatab pahkluuni. Et raske kuub seljas püsiks, on see lühikese vestiosa ehk abu külge õmmeldud.

Pidulikul puhul kannavad Anseküla kihelkonna naised põlle ning taskut. Lai kirivöö seotakse vöökohast pisut kõrgemalt, üle roiete. Vöö katab nii põlle- kui ka taskupaelad.

Sõrve naised kannavad punaseid sukki või sukavarsi ning musti väikese kontsaga kingi. Sukapaelad on üsna kitsad ja silmapaistvate tuttideta ning neid ei ole üldjuhul näha.

Peakatetest on kõige tavapärasemaks pika sopiga tuttmüts. Sagedasti kantakse rätikut. Varasemal ajal oli tavapäraseks peakatteks tanu ning sariküll. Kirju rätik võetakse vahel ka lihtsalt ümber õlgade.

Anseküla naise üleriideks on pikk lambahall vammus. 20. sajandi alguskümnenditel asendus tüssine vammus erksavärvilise villase jökiga. Kantakse ka suurrätikuid ning lambanahkseid kasukaid. Külma ilma puhuks koovad Sõrve naised omale villased (sõrm)kindad.


Kombekohane rahvariiete kandmine on võimalik ka kaasaegse riietuse osana. Jälgi Sõrve noorte loomingut Instagram’is!

Lisa kommentaar