Kitsamalt on lihtsam m\u00f5elda. V\u00f5tame vaatluse alla rahva- ehk p\u00e4rimuskultuuri, mille all m\u00f5istetakse rahva traditsioonilist p\u00f5liskultuuri (02.02.2018 Vikipeedia<\/a>).<\/p>\n P\u00e4rimuskultuuri kild \u2013 villased kodukootud kindad. Esimene m\u00f5te on, et kindakultuurikildu kantakse siis, kui keegi neid kindaid kannab. Aga v\u00f5ib-olla on olulisem ikkagi see, kui neid kindaid kududa osatakse?<\/p>\n V\u00f5imalik, et on vajalik hoopis selle kudumisoskuse lai levik ja lokaalne varieeruvus?<\/p>\n Ehk oleks tarvis ka t\u00e4nap\u00e4evast kindaloomingut kui elu j\u00e4rjepidevuse n\u00e4itajat.<\/p>\n V\u00f5i on kultuuri kandmise n\u00e4itajaks hoopis see, kas kudumist ka \u00f5pitakse, \u00f5petatakse?<\/p>\n Et \u00fcks kuitahes pikk v\u00f5i lai p\u00e4rimuskultuuri kild (v\u00f5i ka kultuurimosaiik tervikuna) oleks t\u00f5esti kantud, on p\u00f5him\u00f5tteliselt vaja nelja n\u00e4htust:<\/p>\n Kui puudub vaid \u00fckski neist neljast, siis tegelikult antud kultuuri(kildu) enam ei kanta. V\u00f5ib-olla veel m\u00e4letatakse v\u00f5i isegi tarvitatakse, aga enam ei ole tegu j\u00e4tkusuutliku n\u00e4htusega.<\/p>\n Kultuuri tundmine<\/b> ise on m\u00f5istagi k\u00f5ige alus. Et miskit oskust v\u00f5i kommet kanda, peab olema neid, kes teavad, mis see on ja kuidas see k\u00e4ib.<\/p>\n K\u00fcll aga on passiivne kultuuri tundmine ilma rakendamiseta<\/b> juba kultuurikillu kadumise eelviimane aste. Selline rakenduseta kultuur kaob koos oma vaikivate tundjatega. Seega tuleb kantavaks kultuuriliseks n\u00e4htuseks seda ka reaalselt ellu viia. Viljeleda. Teostada. Tarvitada.<\/p>\n Samas isegi kui m\u00f5ni vanat\u00e4di tarvitab j\u00e4rjepidavalt \u00fcht kindasuu loomise lokaalset erikuju, ei t\u00e4henda see automaatselt, et antud erip\u00e4rane t\u00f6\u00f6v\u00f5te on kohe elus ning kantud kultuurin\u00e4htus. Vaja on enamat!<\/p>\n Edasiandmine<\/b> on j\u00e4tkusuutlikkuse alus. Sellel, mida j\u00e4reltulijaile \u00f5petatakse, on \u00fcsna hea t\u00f5en\u00e4osus ka edaspidi olemas olla. See Jukude ja Juhanite v\u00e4rk.<\/p>\n Nimekirja viimane, kuigi kindlasti \u00fclej\u00e4\u00e4nuist mitte raasugi v\u00e4hemoluline punkt \u2013 areng<\/b> \u2013 tundub selles reas vastuolulise n\u00e4htusena. Kuidas saab millegi muutumine olla selle eksistentsi aluseks?<\/p>\n Muutumatuna rakendatav ning edasiantav kultuur v\u00f5ib kergesti sattuda olukorda, milles tuleb sobimatuks muutunud killud tahes-tahtmata k\u00f5rvale j\u00e4tta. Aegunud kombed muutuvad ajapikku tarbetuks v\u00f5i lausa elu takistavaks n\u00e4htuseks.<\/p>\n Nii vaesub see arenguta kultuur kildhaaval, kuni l\u00f5puks kaob.<\/p>\n N\u00e4htud on ka seda, et tulevased kultuurikandjad-noored lahkuvad oma kogukonnast kindla eesm\u00e4rgiga muutuvast maailmast osa saada. \u00d5igupoolest ei peagi p\u00f5liskultuur asjade selliseks k\u00e4iguks teab mis kivinenud olema. Piisab laia maailma magusaist ahvatlustestki.<\/p>\n Toon ka \u00fche peaaegu elulise n\u00e4ite \u00fcsna eeskujulikult kantavast kultuurist:<\/p>\n K\u00fclarahvas oskab tuhliputru keeta ja s\u00f6\u00f6b seda ka meelsasti (Tundmine). <\/i><\/p>\n Igal kevadel, kui kartul saab maha pandud, keedavad perenaised sellel \u00f5htul s\u00f6\u00f6giks tuhliputru (Rakendamine). <\/i><\/p>\n Kui neiu on j\u00f5udnud teatavasse vanusesse, kutsub ema ta kartulikoorimise j\u00e4rel pliidi \u00e4\u00e4rde ja \u00f5petab pudrukeetmise saladused talle selgeks (Edasiandmine). <\/i><\/p>\n Kunagi j\u00f5uab sugudevahelise v\u00f5rdsuse p\u00f5him\u00f5te ka sinna kanti ning pudrutegemist hakatakse \u00f5petama ka poistele (Arenemine).<\/i><\/p>\n Kogu see tegevus on p\u00f5line, s.t toimunud \u201eaegade algusest peale\u201c (antud n\u00e4ite puhul k\u00f5ige rohkem 250 aastat. Varem siinkandis kartulit lihtsalt ei tuntud). J\u00e4relikult v\u00f5ib seda tuhlipudru keetmist julgelt rahvakultuuri p\u00f5lisosaks nimetada.<\/p>\n Kui neil neljal aluskalal seisab juba arvestataval hulgal just sellele k\u00fclale (ainu)omaseid kultuurikilde, v\u00f5ib \u00fcsna lootusrikkalt \u00f6elda, et see kogukond kannab omaenda erip\u00e4rast kultuuri.<\/p>\n Imelik k\u00fcll, aga kultuuri kandmisest \u00fcksi ei piisa, et \u00fcks unikaalne kultuurikogum ka p\u00f5liskultuurina p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da saaks.<\/p>\n On ilmselge, et mistahes unikaalne kogum kultuurielemente vajab p\u00fcsimiseks arvestataval hulgal kandjaid<\/b> \u2013 kogukonda, rahvaraasu v\u00f5i rahvast. Seda seltskonda, kes keedaks tuhliputru<\/i> ning kannaks oma kultuuri<\/strong> k\u00f5igil neljal aluskalal.<\/p>\n M\u00f5istagi peab neid kultuurseid isendeid olema piisaval hulgal, et puhtbioloogiliselt populatsioonina eksisteerida.<\/p>\n Rahvas omakorda vajab omale seda p\u00f5list paika. Kohta<\/b>, kus k\u00fcla (kogukond) saaks \u201eaegade algusest saati\u201c elada ja toimetada. Kohta, mille (keskkonna)tingimused annavad kohalikule p\u00f5liskultuurile nii vundamendi, katuse kui ka tugis\u00f5restiku.<\/p>\n Rahvakultuuri p\u00fcsimise kolmainsus on kultuur ise, kultuurikandjaist kogukond ning nende p\u00f5line elukoht.<\/p>\n K\u00f5rvaleheidetud kultuure on metsikult palju rohkem kui p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4nuid.<\/p>\n Minevik on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt pikem aeg kui olevik.<\/p>\n Kadunud on komme tule saamiseks kaht kivikildu kokku l\u00fc\u00fca v\u00f5i sobivaid puut\u00fckke \u00fcksteise vastu h\u00f5\u00f5ruda. V\u00e4hemasti Euroopas. Tulesooja saamiseks tarvitame t\u00e4nap\u00e4eval mugavasti tikke, radiaatoreid vmt uusleiutisi.<\/p>\n M\u00f5ned kultuurikillud j\u00e4etakse k\u00f5rvale aga hoopis v\u00e4hempraktilistel p\u00f5hjustel. Muutus mood ja enam ei kanta pat\u0161okkidega pluuse nagu 1980-ndatel (t\u00e4itsa tervitatav areng naiste garderoobikultuuris). Noored neiud vahetavad m\u00f5tteid Messengeris selle asemel, et pitsilisi sukki kududes lobiseda. Populaarseimad muusikapalad vahetuvad peale massimeedia ajastu algust vaata et igan\u00e4dalaselt.<\/p>\n Vajadused muutuvad. Moed muutuvad. Oskused muutuvad.<\/p>\n Teinekord tahakski ehk m\u00f5ni neiu omale pitsilised sukad kududa. Aga ema ei oska enam selliseid sukki kududa nagu vanaema. Kellelt siis \u00f5ppidagi?<\/p>\n T\u00f5en\u00e4oliselt ei hakka t\u00e4nap\u00e4evane neiu emalt k\u00fcsimagi. YouTube\u2019st on v\u00f5imalik leida paari \u00f6\u00f6p\u00e4eva jagu \u00f5ppevideosid. K\u00f5ikjalt maailmast. V\u00e4lja arvatud selle neiu kodukandist. T\u00f5en\u00e4oliselt.<\/p>\n Sukakudumise kultuur on teinud oma juba m\u00f5nda aega puudulikuna p\u00fcsinud aluskalde komplekti t\u00f5ttu p\u00e4ris korraliku uperpalli. V\u00e4hemasti eestlaste<\/b> sukakudumise kultuur.<\/p>\n Mistahes t\u00f5ugu kultuurid on pidevas erosioonis, kaotades raashaaval materjali. P\u00fc\u00fcdes mujalt maailmast kohalelennanud uusi kilde enese k\u00fclge. T\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud kohale.<\/p>\n Kardetavasti on v\u00e4iksemad ja v\u00e4hempopulaarsed kultuurid kiiremad kuluma. V\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtustatud kultuurid vaesuvad p\u00f6\u00f6rases tempos. Suured ja populaarsed seevastu muudkui levivad ja saavad kadujate arvelt aina populaarsemateks.<\/p>\n N\u00e4iteks regilaulu laulmine on elavast traditsioonist varsti juba sadakond aastat sisuliselt kadunud (m\u00f5ningate kullav\u00e4\u00e4riliste eranditega).<\/p>\n Laulame me ju sellegipoolest. Olgu siis segakooris v\u00f5i lihtsalt k\u00f5larist kostvale lisaks (\u201eBeibe-beibe, blaa-blaa\u201c vmt). Laulmise traditsioon on alles. Laulude traditsioon on muutunud. \u00dcsnagi globaliseerunud.<\/p>\n Lokaalses m\u00f5ttes vaadates \u2013 r\u00e4ngalt vaesunud.<\/p>\n Kui aga tahaks m\u00f5nd juba \u00fcsna kustunud kultuurikildu \u00a0j\u00e4lle ellu \u00e4rata. P\u00f5liskultuuri k\u00fclge tagasi \u00f5mmelda? Mistahes p\u00f5hjusel mingi rahva(raasu) p\u00f5liskultuuri (taas)rikastada?<\/p>\n On see \u00fcldse v\u00f5imalik?<\/p>\n Kuni veel leidub ununemisj\u00e4rgus kultuurikildude m\u00e4letajaid (passiivseid oskajaid), kellelt \u00f5ppida, on oskuste taaselustumine ladus. Sellisel juhul on kindlasti olemas ka arvestatav kultuuriline taust e \u00fclej\u00e4\u00e4nud kultuurimosaiik, kuhu kadunud killu tagasi saab sobitada.<\/p>\n \u00d5ppimist lihtsustab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5eliste<\/b> \u00f5petajate <\/b>olemasolu. Need, hetkel k\u00fcll \u201euinunud\u201c kultuurikandjad, teavad \u00fcsna t\u00e4pselt, kuidas kultuurikild omal ajal elas! Pole vaja muud kui v\u00e4ikest motivatsioonim\u00fcksu, et passiivne oskaja j\u00e4lle pannileiba k\u00fcpsetaks<\/a>. V\u00f5i titega \u201ep\u00e4tsi-kakku\u201c teeks. Ja seda oskust edasi annaks!<\/p>\n Kui m\u00f5nd p\u00f5liskultuuri on \u00f5igel ajal piisavalt uuritud ning n\u00fc\u00fcdseks juba t\u00f5esti unustatud kildusid muuseumikeldris talletatud, leiab v\u00e4hemasti teoreetiliselt elustumisv\u00f5imelisi materjale ka sealt<\/a>.<\/p>\n Elusa kultuuritausta puhul saab reanimeeritava kultuurikillu oma loomulikku paika tagasi \u00f5mmelda. Kui h\u00e4sti l\u00e4heb, ei j\u00e4\u00e4 armigi n\u00e4ha.<\/p>\n Aga kui taust k\u00f5rvale j\u00e4tta. V\u00f5tta vaid killuke mingist kultuurist. P\u00f5lvp\u00fckste kandmine, itkumine v\u00f5i bumerangi loopimine? V\u00f5tame killu kultuuri ja paneme \u00fche hoopis teise kultuuri kandja seda rakendama. Ilma \u00fclej\u00e4\u00e4nud teadmise-tundmiseta. Ilma koha v\u00f5i kogukonnata. Ja n\u00e4e, tantsibki keegi kost\u00fc\u00fcmikandja laval Eesti rahvatantsu!<\/p>\n Oskame p\u00e4ris veenvalt meisterdada neid rahvakultuurizombisid. (Rahvariide)kost\u00fc\u00fcmitatud kultuurikooljaid.<\/p>\n K\u00f5ndivaist kultuurikooljaist v\u00f5ib teinekord p\u00e4riselt kasu olla k\u00fcll ka. Taaselustamise \u00f5ppematerjalina n\u00e4iteks. Vahel on taoline kontekstist lahtirebitud kultuurikild ainus, mis meile mingist p\u00f5liskultuurist alles j\u00e4\u00e4nud on. V\u00e4\u00e4rtus seegi.<\/p>\n Ning teinekord on need rahvakultuuri n\u00e4idised p\u00e4ris kenad kuulata-vaadata! Elamust pakkuvad vaatem\u00e4ngud. Aga pisut nukrad. Vahel meenutavad vaimude tantsu k\u00e4\u00e4baste \u00fcmber.<\/p>\n Aga kui neid ellupuhutavaid kultuurikilde on palju. Kohe terve suur-suur muuseumit\u00e4is? Kas siis saaks m\u00f5ne kadunud rahvaraasu kulutuuri taastada? Nagu rabasid taastatakse m\u00f5nes v\u00e4ga v\u00e4ga v\u00e4ga rikkas riigis.<\/p>\n Usutavasti ei ole \u00fchegi rahva kultuuri nii p\u00f5hjalikult dokumenteeritud, et seda vaid muuseumile toetudes ellu \u00e4ratada annaks.<\/p>\n Ning millise praeguse kogukonna kohale v\u00f5i sekka me selle \u201ekultuurikooljate k\u00fcla\u201d elama paneksime?<\/p>\n Toon n\u00e4ite elust enesest, kuidas \u00fche killu elavasse kultuurimosaiiki tagasi \u00f5mmelda peaks saama.<\/p>\n V\u00f5tame regilaulu taaselustamisel aluseks kultuuri kandmise neli aluskala ning rahvakultuuri p\u00fcsimise kolmainsuse.<\/p>\n \u00dctleme, et mingi p\u00f5liskogukond elab omas kodukandis. See rahvaraas kannab parajat hulka kultuurikilde. M\u00f5nigasest kultuurilisest vaesumisest hoolimata on tegu elava p\u00f5liskultuuriga<\/b>. Kultuurikilluks, mille tahaksime taaselustada, on meie n\u00e4ites regilaulu<\/b> laulmine<\/b>.<\/p>\n Mitte see laval tuhmides kost\u00fc\u00fcmides teostatud \u201emaietamine\u201c. P\u00e4ris elus regilaulmine. Laulmine koos sinna juurde, \u00fcmber, ette ja taha k\u00e4ivate tegevuste, kommete, m\u00f5istete, m\u00f5istmise, unistuste, keele ja hulga siin nimetamata taustakultuuriga.<\/p>\n Kuna see laulja elab keset \u00fcpriski traditsioonilist elulaadi harrastavat kogukonda, siis v\u00f5ib teda nimetada lausa p\u00f5liskultuuri kandvaks lauljaks. Laulikuks, kes paraku ei tunne \u00fcht antud kogukonnas k\u00e4ibelt kadunud kultuurikildu \u2013 regilaulu laulmist.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd toome lauljale muuseumikeldrist peot\u00e4ie regilaule<\/a>. \u00d5petame talle selgeks regilaulu laulmiseks vajalikud taustateadmised (kasutades selleks kullav\u00e4\u00e4riliste erandite, s\u00e4ilinud regilaulukultuuriga p\u00f5liskogukondade k\u00e4est \u00f5pitut).<\/p>\n Laulja m\u00f5tleb, loeb, laulab ja katsetab regilaulutekstidega, kuni seni surnuna kaustas lebanud <\/b>muusika hakkab ta suus elama<\/a>.<\/p>\n Kui see laulik laulab oma kodukandi regilaule, ei tohiks tulemus \u00f5igupoolest v\u00e4ga suuresti originaalist erineda. Mingil m\u00e4\u00e4ral ilmselt k\u00fcll, kuid kas oluliselt?<\/p>\n Meie traditsioonilist kultuuri kandva laulja emakeel on regilaulu loomiseks kasutatud keel, s.t n\u00fcanssideni arusaadav ja oma. Ta teab neid metsi, p\u00f5lde, merd ja randa, millest lauludes k\u00f5neldakse. Ta tunneb ning tunnetab laulus r\u00e4\u00e4gitud teemasid, kuna elab samas paigas ja kannab sama kultuuri.<\/p>\n Pealegi on ta lauldavate tekstide \u00fcle p\u00f5hjalikult m\u00f5tisklenud.<\/p>\n Kui seltskonda lisandub ka kuulaja, on v\u00e4ga v\u00f5imalik, et kohale ujub ka meie kolmas aluskala \u2013 edasiandmine<\/b>. Laul t\u00f5mbab nii m\u00f5negi kuulaja kaasa laulma. Kui kuulaja ei ole ise p\u00f5liskultuuri kandja, siis rangelt v\u00f5ttes tema autentselt laulda ei saa. K\u00fcll aga v\u00f5ib ta soovi korral omandada antud kultuuri p\u00f5hit\u00f5ed ning kujuneda samav\u00e4\u00e4rseks regilaulukultuuri kandjaks kui meie esimene lauljagi.<\/p>\n Kui l\u00e4heb h\u00e4sti, on m\u00f5ne aja p\u00e4rast olemas k\u00f5ik neli kultuuri kandmise aluskala. Paindlikumate vaadetega p\u00f5liskultuuriarmastaja v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd \u00fcsna rahuliku s\u00fcdamega h\u00f5isata: traditsiooniline laulmine on reanimeeritud! Regilaulu tuntakse, rakendatakse ja antakse edasi. Piisava loomingujulguse t\u00e4rkamisel ka arendatakse edasi<\/b>.<\/p>\n Meie pisike p\u00f5liskultuur, mis aegade erosioonis oli regilaulu v\u00f5rra vaesemaks kulunud, sai osakese oma endisest hiilgusest tagasi.<\/p>\n P\u00f5liskultuur rikastus.<\/b><\/p>\n <\/p>\n K\u00f5ige t\u00f5husam (ning odavam) tundub olema praegu olemasolevate p\u00f5liskultuuride p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise toetamine. Nende kogukondade, kes oma kodukandis oma kultuuri (v\u00f5i ka vaid selle j\u00e4\u00e4nuste) keskel elavad.<\/p>\n Vaesunud kultuuri taasrikastamine on hea tahtmise ja \u00fcldjoontes toimiva p\u00f5liskultuurilise tausta puhul \u00fcsna ladusasti tehtav!<\/p>\n Hindame oma p\u00f5liskultuuri kandjaid sellisel moel ja m\u00e4\u00e4ral, et nad l\u00f5puks ka ISE oma v\u00e4\u00e4rtusest aru saama hakkavad.<\/p>\n Et erosioon ei p\u00e4\u00e4seks nii h\u00f5lpsalt omakultuuridele kallale.<\/p>\n Et j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsima k\u00f5ik neli kultuuri kandmise aluskala \u2013 teadmine, rakendamine, arenemine ja edasiandmine.<\/p>\n Mistahes toetust on vaja kohe! T\u00e4na, kui meil on veel p\u00f5liskultuure, mida v\u00e4\u00e4rtustada, hoida ja taasrikastada.<\/p>\n Ning seda nii kaua, kuni k\u00f5ik neli kultuuri kandmise aluskala j\u00e4lle k\u00f5vasti paigas on. Kuni kultuuri p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise kolmainsus seisab kindlalt koos ning unikaalne kultuurikogum k\u00f5rvalist tuge enam ei vaja.<\/p>\n <\/p>\n Taastamine tuleb k\u00f5ne alla siis, kui sa ei tunne sidet \u00fchegi sinu tuge vajava kadumisohus p\u00f5liskultuuriga, oskad kultuurikooljaist turvaliselt m\u00f6\u00f6da laveerida ning ressurssi j\u00e4tkub. Proovida tasub kindlasti!<\/p>\n <\/p>\n Vahel juhtub, et ka m\u00f5ne k\u00f5rgelt hinnatud kultuuri k\u00fcljest l\u00e4heb kild kaduma. \u00dcldjoontes on k\u00f5ik nagu ikka, aga \u00fcht kommet enam ei j\u00e4rgita. Selle asemel v\u00f5etakse tarvitusele n\u00e4iteks mingi \u00fcpris juhuslik, aga see-eest moodne m\u00f5ne teise maa tava. Nii m\u00f5nigi vanade kommete m\u00e4letaja on taolisel puhul m\u00f5elnud, et keelaks uue …<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":686,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[131,80],"tags":[200,101,138,19],"class_list":["post-665","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sorve-keel","category-souke-sorvemaa","tag-eihabeneomakodukula","tag-ammuker","tag-sorve-omakultuuri-kandmine","tag-tammeougu-mari"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=665"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/665\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":716,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/665\/revisions\/716"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/686"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=665"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=665"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}P\u00f5liskultuuri kandmise 4 aluskala<\/b><\/h3>\n
\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1-img024-1024x732.jpg\")
<\/a>M\u00e4rks\u00f5naks on kohanemine<\/h3>\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1-img022-300x208.jpg\")
<\/a>Tuhlipudrukultuuri kandjad<\/h3>\n
P\u00f5liskultuuri p\u00fcsimise kolmainsus<\/h2>\n
Erodeeruvad kultuurid<\/h3>\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/3-2015_12_26-1024x768.jpg\")
<\/a>Globaalsed ja lokaalsed killud<\/h3>\n
Kultuurikillu taaselustumine vs kultuurikooljate loomine<\/h2>\n
Uinuvad kultuurikandjad<\/h3>\n
V\u00f5tmes\u00f5naks on k\u00fclluslik kultuuriline taustamosaiik<\/h3>\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1-IMG_0032-1024x577.jpg\")
<\/a>P\u00f5liskultuuri p\u00fcsimise kolmainsuseta kultuurikillule t\u00f5elist elu anda ei saa<\/h3>\n
Regilaulu reanimatsioon<\/h2>\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1-img023-1024x858.jpg\")
<\/a><\/p>\nLeiame sellest p\u00f5liskogukonnast laulja<\/b><\/h3>\n
![\"\"](\"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/02\/1-IMG_4004-1024x744.jpg\")
<\/a>Taastada v\u00f5i rikastada?<\/h2>\n