{"id":6182,"date":"2023-10-13T15:12:55","date_gmt":"2023-10-13T13:12:55","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=6182"},"modified":"2023-11-08T12:37:34","modified_gmt":"2023-11-08T10:37:34","slug":"kohes-mi-laa-keelekonverents-varskas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/sorve-keel\/kohes-mi-laa-keelekonverents-varskas\/","title":{"rendered":"“Kohes mi l\u00e4\u00e4” keelekonverents V\u00e4rskas"},"content":{"rendered":"\n

7. oktoobril 2023 kogunes V\u00e4rska kultuurimajja v\u00e4rvikas keeleseltskond. Esivanemailt p\u00e4randatud keelehoidjad p\u00f5hjaranniku rahvast, V\u00f5ru ning Setomaani, S\u00f5rvest, Kihnust, Mulgist, Kodaverest. S\u00f5rvemaalt kohal Tammeougu Mari oma ettekandega “Sent surmale v\u00f6lga. S\u00f6rve keel t\u00e4na”<\/p>\n\n\n\n

\u00c4i keiki\u2019s old kohal mitte. <\/em>Eestimaal on keeli, mida hoitakse veel palju enam, k\u00fcllap peletas nii mitmeidki k\u00fcmne tunni ligi ulatuv s\u00f5iduaeg ning tormine meri. <\/p>\n\n\n\n

Sildu on teel Tartust V\u00e4rskasse ohtralt. Igal sillal ootas meid \u00f5ppus kuidas betoonist teet\u00f5kkeid l\u00e4bida, tigusammul slaalom viie-kuue mundris p\u00fcssimehe vahelt. Kes tegi oma autojuhtide suunamist\u00f6\u00f6d piinliku t\u00e4helepanelikkusega, kes s\u00fcgas igavledes habet, p\u00fcss ripakil s\u00fcles. S\u00f5idan n\u00e4ol neutraalne ilme, pilk maanteel, kuklas alateadlik tung mitte p\u00fcssimeeste suunas vaadata. Meie omad mehed, \u00f5ppus \u201cUssis\u00f5nad\u201d. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Tuttavaid ning n\u00e4gupidi tuttavaid v\u00f5itluskaaslasi (neid, kelle t\u00f6\u00f6st aina loed ning tunned \u00fchiste sihtide \u00fchendavat vaimu) kohtas V\u00e4rska m\u00f5nusalt parajam\u00f5\u00f5tmelises kultuurimajas hulgem – Triinu Laan V\u00f5rumaalt, Mare M\u00e4tas Kihnust, Kristi Ilves Mulgimaalt, Ahto Raudoja Setomaalt, veel k\u00fcmneid nimesid. P\u00f5nevaim vast teadlane Indrek Park, kelle internetis ringelnud loeng ammugi p\u00f5hjaikult \u00fcles konspekteeritud ning l\u00e4biarutatud oli. P\u00f5him\u00f5tteliselt lootus Indrek Pargi t\u00f6\u00f6st ja teadmistest rohkem teada saada oli see p\u00f5hjus, miks mina need kolm p\u00e4eva v\u00f5tsin ning V\u00e4rskasse s\u00f5itsin.<\/p>\n\n\n\n

Esimene, mida V\u00e4rskas kohtasin oli \u00fclis\u00f5bralik naeratus n\u00e4olt, mida ma kunagi n\u00e4inud ei olnud. S\u00fcdamlik tervitus v\u00f5ttis tummaks. Kara Brown, teadlane mere tagant. Kaasmaalased sel moel v\u00f5\u00f5rast ei tervita. Oleksin pidanud aimama, et pole eestlane. Aga ta r\u00e4\u00e4kis ju nii head eesti keelt!<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui pikalt Saaremaal olla, nagu ma tavaliselt olengi, harjud vaoshoitud tuttavlikkusega (\u201cMul on t\u00f5esti hea meel sind n\u00e4ha, aga parem on, kui ma seda v\u00e4lja ei n\u00e4ita, sest\u2026maiteagi\u201d), piinliku m\u00f6\u00f6davaatamisega (\u201cMa ei tunne sind, v\u00f5i noh, tunnen k\u00fcll, aga ma tahaks et ma ei tunneks\u201d), v\u00f5ltstervitustega (suu teretab, silmad j\u00e4tavad h\u00fcvasti), kohkunud teredega (\u201cOih, ma ei m\u00e4rganud sind, oleksin simesest ettejuhtuvast uksest sisse h\u00fcpanud kui oleksin sind \u00f5igel ajal n\u00e4inud\u201d), noh ja siis need kes tulevad h\u00e4sti ligi, tervitavad k\u00e4ttpidi v\u00f5i kingivad kohmetu kallistuse, vaatavad silma p\u00f5hja ja n\u00e4itavad iga keharakuga v\u00e4lja s\u00fcgavat poolehoidu (meie f\u00e4nnid – ait\u00e4h teile, et olete olemas!). <\/em><\/p>\n\n\n\n

Muidugi leidub Saaremaal ka suur hulk tavatervitajaid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4eva alguses nagu ikka kombeks – avas\u00f5nad korraldajatelt ning asja olulisust r\u00f5hutav videotervitus UNESCO esindajalt, ning siis loengud. <\/p>\n\n\n\n

Ettekanded<\/h3>\n\n\n\n

Indrek Park<\/h4>\n\n\n\n

K\u00f5igepealt astub pulti keelep\u00e4\u00e4stja Indrek Park (vt. dokumentalfilmi tema t\u00f6\u00f6st siit<\/a>, kuni see veel vaadatav on). Oli meeldiv n\u00e4ha teadlast kui inimest. Meest, kes oma lastele parima keelearengu nimel kodu V\u00f5romaale s\u00e4tib ning ise tartukeelsena uut kodukeelt usinalt \u00f5pib ning juurutab. V\u00f5ro keelt.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Teadlasena teab Indrek Park, et kui tahad p\u00e4\u00e4sta h\u00e4\u00e4buvat keelt, nagu meie murdekeeled k\u00f5ik hetkel on (on loendatud 17 v\u00f5ro keelt emakeelena k\u00f5nelevat last, samas kui v\u00f5ro keelel on hetkel suurim k\u00f5neleaskond, k\u00fcmned tuhandeid eri tasemetel r\u00e4\u00e4kijaid), on olemas rida mitteefektiivseid tegevusi ning paar sellist, millest t\u00f5estatult kasu on. <\/p>\n\n\n\n

Selleks et keelt selgeks saada kogu rikkuses, v\u00e4rvikuses, paindlikkuses ning lopsakuses, ei ole suuremat kasu ei keeletundidest, olgu koolis v\u00f5i muidu, ei aita k\u00f5rv kikkis meisterk\u00f5neleja k\u00f5rval k\u00e4imisest, ei aita sind ei arvutiprogrammid, raamatud ega meedia\u2026v\u00e4lja arvatud m\u00f5ned s\u00e4ravad erandinimesed, kes suudavad nende v\u00f5imaluste abiga keele selgeks \u00f5ppida. Indrek ise nende hulgas.<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Keele omandavad k\u00f5ige paremini alla 7 a lapsed toimetades keelekeskkonnas, eelistatult endast aasta-paar vanemalt lapselt. Sellise keelekeskkonna saab luua k\u00f5ige lihtsamalt kodus, koduse keelena. <\/li>\n\n\n\n
  2. Teiseks t\u00f6\u00f6tavaks v\u00f5imaluseks on keelepesad lasteaedades, kus mitmesuguse keeleoskusega lastega koos tegutsevad \u201cumbkeelsed\u201d keeleoskajad. Sellises keskkonnas \u00f5pivad lapsed keele \u00e4ra kiirelt, vaevata ning t\u00e4iuslikult. <\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Mis aitaks meil sellist keskkonda luua?<\/p>\n\n\n\n

    Raha. Peamiselt lihtsalt raha.<\/p>\n\n\n\n

    Iirimaa n\u00e4itel on v\u00e4ga t\u00f5hus peredele, kes kasutavad kodukeelena h\u00e4\u00e4buvat p\u00f5liskeelt. Ning k\u00fcllaldane rahastus keelepesadele lasteaedades. Pannes raha sinna, kus sellest t\u00f5eliselt kasu on, saab tulemuse ning kulutatud raha, isegi kui see pole niiv\u00e4ga palju v\u00e4iksem praegustest summadest, on kasutatud asja eest.<\/p>\n\n\n\n

    Usku Indrek Pargil eesti keelerikkuse p\u00e4\u00e4stmisse ei ole. Ainult lootus.<\/p>\n\n\n\n

    Kara Brown<\/h4>\n\n\n\n

    Kara Brown t\u00e4iendas Indrek Pargi k\u00f5neldut oma uurituga kirjeldades p\u00e4evavalgele toomise metoodikat (Daylighting).\u00a0<\/p>\n\n\n\n

    Kaduv keel, murdekeel, piirkonnakeel eksisteerib \u00fcldjuhult mahasurutud seisundis. Inimesed ei kasuta seda keelt igap\u00e4evaelus, tihti headel p\u00f5hjustel. N\u00e4iteks soovitatakse neil pehmemalt v\u00f5i karmimalt see \u201ctegevus l\u00f5petada\u201d. Keelelist mitmekesisust eitatakse, t\u00f6\u00f6kohtadel-koolides jm keelatakse omakeelne k\u00f5nelemine, dominantkeelest erineva keele k\u00f5nelejate \u00fcle naerdakse, neid alav\u00e4\u00e4ristatakse, solvatakse, t\u00f5rjutakse, represseeritakse. Igal maal omad kombed. Sellist keele mahasurumist nimentab Kara \u201cmatmiseks\u201d. Kui on soov h\u00e4\u00e4buv keel taas p\u00e4evavalgele tuua, on m\u00f5istik algul teha kindlaks mil moel selle keele matmine parasjagu toimumas on. <\/p>\n\n\n\n

    J\u00e4rgmiseks sammuks on veel keelt oskavate inimeste leidmine. Iga\u00fcks on oluline. Erilist t\u00e4hepanu tuleb kindlasti p\u00f6\u00f6rata v\u00f5tmeisikutele. Kes Indrek Pargi juttu kuulas teadis kohe, et \u00fched v\u00f5tmek\u00f5nelejad on kindasti lasteaiakasvatajad, aga kindlasti ka noored lapsevanemad, v\u00e4rsked vanaemad-vanaisad. Olulisteks v\u00f5tmeisikuteks, v\u00f5ibolla keelek\u00f5nelejaist m\u00f5nev\u00f5rra olulisematekski v\u00f5ivad osutuda hoopis lasteaedade direktorid.<\/p>\n\n\n\n

    Kui on teada kus ja mil moel keelt maetakse ning kes tegelikult seda keelt veel h\u00e4sti oskavad, on aeg toetuse leidmiseks. Nii kogukonna \u00e4ratamiseks kui rahastusv\u00f5imaluste leidmiseks, vaadusel ka seaduste kohendamiseks. Midagi ei saa teha ilma toetava inimr\u00fchmata, kindlasti on vaja motiveeritud kogukonda.<\/p>\n\n\n\n

    Viimaseks sammuks on p\u00f6\u00f6rdeline muutus ise. Inimesed, kes seni dominantkeelt kasutasid otsustavad teadlikult h\u00e4\u00e4buva keele kasuks. Kodus oma pere ning lastega, poes, koolis, t\u00e4naval. Kiire ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse edu saavutamiseks on vajalik muutus ka lasteasutustes (needsamad keelepesad) ja v\u00f5imalusel ka teistes paikades. K\u00f5ikjal, kus k\u00f5nelejaid reaalselt veel olemas on.<\/p>\n\n\n\n

    Kas siis saab keel p\u00e4\u00e4stetud? V\u00f5imalik. Sel moel on v\u00f5imalik. <\/p>\n\n\n\n

    Kogemused<\/h3>\n\n\n\n

    Keelekogukondade esindajad jagasid ka omasid kogemusi. <\/p>\n\n\n\n

    V\u00f5rokesed on oma keelejutuga otsapidi keeleseaduse kallal ning UNESCOS. <\/p>\n\n\n\n

    Kodaverelased on kogunud kokku s\u00fclet\u00e4ie keeleoskajaid ja korraldavad \u00fcle v\u00f5rgu keelekursusi ning on j\u00f5udmas koolijuhtideni ja proovivad seal \u00fchist keelt leida. <\/p>\n\n\n\n

    Kihnlased annavad endale aru, et kui nad ei suuda noori saarele elama saada, pole tegelikul muudel edulugudel suuremat t\u00e4hendust. <\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5hjaranna keele hoidjad on avastanud koos jutustamas k\u00e4imise v\u00f5lud ja naudivad sed t\u00e4iel rinnal. <\/p>\n\n\n\n

    Setomaa vallavanem on kimbatuses – v\u00f5iks ju avada setokeelsed r\u00fchmad igas lasteaias, aga mida vanemad sest asjast arvavad? On see ikka \u00f5ige samm? <\/p>\n\n\n\n

    Ja nii edasi ning tagasi. Superteod (laste filmilaager, kus muu k\u00f5rval ka kodavere keelt k\u00f5neleti) ja edulood (v\u00f5ro emakeelega lapsised <\/em>pered), tugevad koju tagasit\u00f5mbajad (kihnlaste rahvarikkad koolivaheaegsed p\u00e4rimuslaagrid), saavutused (Kodavere keelekursused v\u00f5rgus) ning v\u00e4ga tugevad noored tegijad (Leima Evelyn, Setomaal).<\/p>\n\n\n\n

    Olin \u00f5igupoolest mures – iga\u00fcks r\u00e4\u00e4kis konverentsil ju oma keeles. Minu v\u00f5ro- ja seto keele oskus on teadagi mis. V\u00e4ga puudulik. Sain siiski peaaegu k\u00f5igest enam-v\u00e4hem aru. Pingutasin. Ju k\u00f5nelejad ka pisut halastasid ja valisid s\u00f5nu.<\/em><\/p>\n\n\n\n

    Meil\u2026<\/h3>\n\n\n\n

    on m\u00f5ned super\u00e4gedad, avatud meele ja lahtise k\u00e4ega noored. Kaugel koolides t\u00e4na. Meil on m\u00f5ned superteod (nagu aabits) ja saavutused (nagu aabits), kunagi oli meil keelekursus ning laste p\u00e4rimusring, tugev p\u00e4rimuse seltsi meeskond. M\u00f5ned tublid omaette-tegutsejad, kultuurihoidjad, kandjad. <\/p>\n\n\n\n

    Tegelikult aga pingutame vimase piiri peal raadiosaadete j\u00e4tkumise ning kardetavasti lausa seltsi p\u00fcsimise nimel. Vajame h\u00e4dasti puhanud inimesi enda k\u00f5rvale, et koos edasi liikuda. <\/p>\n\n\n\n

    See, mida meil t\u00f5esti rohkelt on, on s\u00fcgav emakeele-trauma. T\u00f5rge ja t\u00f5rksus s\u00f5rve keele r\u00e4\u00e4kimisel, mis ulatub v\u00e4ga s\u00fcgavale ja teeb oskajaist mittek\u00f5nelejaile haiget. Matame oma valu anon\u00fc\u00fcmiset p\u00e4ritou Eesti rahvakultuuri ning veelgi anon\u00fc\u00fcmsema maailmakultuuri alla. Meil on s\u00f5rve keele oskajaid ning kodus k\u00f5nelejad, \u00fcliv\u00e4he avalikult r\u00e4\u00e4kijaid ning teadaolevalt v\u00e4ga v\u00e4he neid, kes meie emakeele p\u00fcsimise nimel on n\u00f5us midagi oma elus muutma. Need muutused on enamasti juba tehtud. Kas meil on ikka s\u00f5rulasi, kes veel midagi teha suudaks? <\/p>\n\n\n\n

    Tegelikult me ei tea, kuidas meie s\u00f5rve keelt t\u00e4na maetakse. Ei tea, kes ja kui paljud seda keelt veel selle rikkuses ja s\u00e4ras k\u00f5neleda suudavad. Kas meil on kogukonnas seda tuge, et mingitki p\u00f6\u00f6ret keelekeskkonnas tekitada saaks? <\/p>\n\n\n\n

    Mida Sina arvad?<\/h4>\n\n\n\n

    Kuidas sinu arvates meie, s\u00f5rulased-saarlased, oma keelt matame? Kuidas \u00fcmbritsev meie keelt matab. Sul on kindlasti kogemusi.<\/p>\n\n\n\n

    Kas m\u00e4letad m\u00f5nd v\u00e4ga mahlaka keele k\u00f5nelejat? Ehk tead kedagi, kes k\u00f5neleb s\u00f5rve- v\u00f5i saaremaa keelt nii, et seda kuuldes silm s\u00e4rama l\u00f6\u00f6b ja ihukarvad iluelamusest p\u00fcsti t\u00f5usevad? <\/p>\n\n\n\n

    Kas oleksid valmis muutma midagi oma elus selleks et toimus p\u00f6\u00f6re meie keelekeskkonas? Mida sina tahaks ja suudaks teisiti teha? <\/p>\n\n\n\n

    Mida meil pole, on \u00f5igus<\/h4>\n\n\n\n

    Meil ei ole \u00f5igust v\u00f5tta lastelt \u00e4ra valikuv\u00f5imalus, j\u00e4ttes nad ilma nende esivanemate p\u00e4randusest – emakeelest. Meie kohustus on see oskus lastele \u00fcle anda, et nad seda vastutust ise edasi kannaksid.<\/p>\n\n\n\n

    Ning siis juba oma lastele edasi annaksid. <\/p>\n\n\n\n

    V\u00f5i mitte. <\/p>\n\n\n\n

    Aga j\u00e4\u00e4gu see valik lastele, mitte meie teha!<\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n\n\n\n

    PS: Kui tunned et tahad ja oskad MT\u00dc S\u00f6rvemaa P\u00e4rimuse Seltsiga koos miskit meie emakeele heaks korda saata, palun kirjuta meile info@sorvemaa.ee<\/a> ja anna endast m\u00e4rku!<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n

    “Eesti p\u00f5litsid\u00f5 kiili konv\u00f5rents: kohes mi l\u00e4\u00e4?” on j\u00e4relvaadatav selle lingi tagant https:\/\/www.youtube.com\/live\/0oHSHkiQGls?si=544D90CgXc79vxlu<\/a><\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \n\n\n\n

    2022. a oktoobris k\u00e4is Tammeougu Mari oma ettekandega Teaduste Akadeemia saalis murdekonverentsil. Kokkuv\u00f5tet saad lugeda siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

    Tammeougu Mari esseed kultuurikildudest ning nende tagasi\u00f5mblemisest saad lugeda siit!<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    7. oktoobril 2023 kogunes V\u00e4rska kultuurimajja v\u00e4rvikas keeleseltskond. Esivanemailt p\u00e4randatud keelehoidjad p\u00f5hjaranniku rahvast, V\u00f5ru ning Setomaani, S\u00f5rvest, Kihnust, Mulgist, Kodaverest. S\u00f5rvemaalt kohal Tammeougu Mari oma ettekandega meie tegemistest ning s\u00f5rve keele t\u00e4nasest seisust.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":6183,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[519,131],"tags":[200,809,807,810,808,806],"class_list":["post-6182","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-logiraamat","category-sorve-keel","tag-eihabeneomakodukula","tag-indrek-park","tag-setomaa","tag-sorve-keel-2","tag-triinu-laan","tag-varska"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6182","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6182"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6182\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6252,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6182\/revisions\/6252"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6182"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6182"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6182"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}