{"id":6003,"date":"2023-07-21T00:04:25","date_gmt":"2023-07-20T22:04:25","guid":{"rendered":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=6003"},"modified":"2023-08-02T12:02:26","modified_gmt":"2023-08-02T10:02:26","slug":"kuidas-tammeougu-mari-ruhnus-viiuldamas-keis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/logiraamat\/kuidas-tammeougu-mari-ruhnus-viiuldamas-keis\/","title":{"rendered":"Kuidas Mari Ruhnus viiuldamas keis"},"content":{"rendered":"\n

Ruhnu viiulilaagri p\u00e4evik (19. juuli – 28. juuli 2023). Kirjutan, kui mahti saan ning midad on kirjuta (\u00fcleminevaastasest Ruhnu laagrist saad lugeda siit)<\/a><\/p>\n\n\n\n

19. juuli \u00f6\u00f6sse Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Keik akas sellest pihta, et mool sai \u00fchekorra selgeks, et kui ma taha sedav\u00f6rra \u00e4ste viiuldada, et teised sed ko kuulda kannataks, tuleb mool seda asja veel k\u00f6vast \u00f6ppida. Ning kui on tahtmine \u00f6ppida mitte klassikalist viiulim\u00e4ngu vaid rohkem nigut siukst pillim\u00e4ngmist kut siikantis entsel aal m\u00e4ngati, siis meite muusigukoolis seda niid k\u00fcll teha’p saa. Soukst Saaremaa v\u00f6i otse S\u00f6rvemaa viiulim\u00e4ngu \u00f6petajat pole olemaskeed. Ning kedad ep m\u00e4nga neid Saaremaa ning S\u00f6rvemaa lugusid n\u00f6ndasammadi ka mitte. Ning kui otsima aksin, siis sain umbest muuseumist m\u00f6ned salvestised ning p\u00fcut\u00e4\u00e4ve nootisid. \u00c4i see pole muusiga veel mitte! <\/p>\n\n\n\n

Ont’s nee vihikuserva kritseldut kaheksa takti siis lugu? M\u00e4ngisik’s nee meite muistised viiuldajad n\u00f6nda igavast? Olik’s naad siis n\u00f6nda viletsad, et es m\u00f6istageed mingeid vigurisi ning kutsisid viiuliluu sisse panna?<\/p>\n\n\n\n

M\u00f6istsid kindlast, egal piimehel oma kunsid. Umbest et nee rahvamuusigu kogujad kes sel aal rinki keisid, es saa seda ilu mitte keike \u00fcles kirjuta ega salvesta. Pold ju siuksid riistasid ko.<\/p>\n\n\n\n

Miks Ruhnu? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ruhnu selle p\u00e4rast, et see on meitekandile keikse lisem kuht koes entse-aa viiulimuusigad t\u00f6sitsi uuritasse, m\u00e4ngitasse ning \u00f6pedasse. Mitte egap\u00e4iselt koolis, aga \u00fche korra aastas, n\u00e4dal aega \u00fchtejooni, laagri korras. \u00d6petajad ning korraldajad – Karoliina Kreintaal, Lee Taul ning S\u00e4nni Noormets – on oma eluaja k\u00f6vast viiulim\u00e4ngu \u00f6ppend ning uurind ning m\u00f6istvad seda teistel selgeks \u00f6petada ko. Ega korra on m\u00f6ni viiulikuntsnik v\u00e4ljamaalt ko kuhal old ning sedati on keik saad \u00f6ppeda nii Ruhnu isioma viiulimuusigad kui m\u00f6ne kouge maa kuntsi selle k\u00f6rva ko. S\u00f6nna laagrisse on ikke vali konkurss keind ning keik \u00e4i saa mitte tulla isigid kui kangest tahtvad.<\/p>\n\n\n\n

Selleaasta on viiulilaager keimas ete k\u00fcmnendad korda. Juubeli puhul on kuhal toodud keik v\u00e4ljamaa-\u00f6petajad ning kui souksed valjud viiuldajad juba platsi toodud on, on Ruhnus kohe suur pidu. Viiulifestival, koes kaks p\u00e4\u00e4va \u00fchtejooni egatsugu kuultsid ning nende k\u00f6rvas piregeise ka \u00fcsna akaduses muusiguid kuulda saab. <\/p>\n\n\n\n

Misp\u00e4rast Ruhnus on ning S\u00f6rves pole?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vaada, Ruhnus elasid entsel aal rootslased. Ning Rootsi riik oli ka sel aal ikke t\u00fckkis teist nahka riik kut Venemaa v\u00f6i noor Eesti. N\u00f6nda’t ruhnu viiuldajid salvesdati sii juba ennem s\u00f6ja plaadi peele. P\u00e4rast, kui keik ruhnlased oma viiulidega t\u00fckkis kenast Rootsimaal pagu saadet olid, siis s\u00e4\u00e4l salvesdati neid viiuldajid veel <\/p>\n\n\n\n

S\u00f6rulastel oli s\u00f6a j\u00e4rges omadega n\u00f6nda pailu tegemist, et es ole sii aega kelleskil midad salvestada v\u00f6i kirja panna. Muidud kui kedad teeb, et v\u00e4ljamaale elama l\u00e4ind s\u00f6rulastest viiuldajate muusigad kedad \u00fcles salvesdand v\u00f6i kirja pant on, siis andka aga tingimata meitel t\u00e4\u00e4da! (Kirjuda palun moole mari@sorvemaa.ee) <\/p>\n\n\n\n

See oleks k\u00fcll souke kingitus s\u00f6rve muusigutele, et nigut kedad oleks kullast eihveli torni s\u00fcnnip\u00e4\u00e4vaks toond. <\/p>\n\n\n\n

2023. aasta viiulilaagri akadus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keik oli ete kenast paikkas, luud \u00f6pidut ning kotid pakidut ning umbest siis l\u00e4ks Ruhnu praam katti. Karoliina, Lee ning S\u00e4nni pidid niid selle irmulise karja viiuldijaid oma neli-viisk\u00fcmmend inimest Ruhnu saare peele ilma p\u00f6hilise s\u00f6iduriistata kuhal saama. Ning n\u00f6nda aksid laivamihed v\u00f6itu praami rimontima ning laljud viiulinaised m\u00f6\u00f6da ilma elistama ning teissi alussi kogu agema.<\/p>\n\n\n\n

Ning kui irpsast t\u00f6\u00f6d tiha, siis akab ikke imesid juhtuma ko. N\u00f6nda sai, et m\u00f6ni s\u00f6itis Roomassaarest merep\u00e4\u00e4ste kiirpaadiga v\u00e4hem kut pooleteisme tunniga Ruhnu. Sellevasta m\u00f6ni seikles \u00e4nam kut seitse tundi merel soukse kena lainega, et ikka oli kena kohe. Kaladel oli ete r\u00f6\u00f6m, aga inimese ihu sai valju kannadust tunda. Ning suure pingutuse l\u00e4bi sai praam m\u00fcdu p\u00e4\u00e4va ennemini rimondiga valmis, kui see \u00fcldse v\u00f6imalik peaks olema. N\u00f6nda’t see asi lahenes kenast ning niid, umbest pr\u00e4egast, poole kaheteisme aegas \u00f6\u00f6sse, k\u00f6ikkuvad meite viiulis\u00f6brad sii mere peel ning liikuvad Ruhnu suunas.<\/p>\n\n\n\n

***<\/p>\n\n\n\n

Ning meie muudkut oodam neid p\u00fcmes Ruhnu koolielus. Omne p\u00e4\u00e4v on juba k\u00e4e, supp on soojas akmas ning teisses tuas keib ete usin arjudamine, olgageed nii tasa kut seda viiuliga teha annab… M\u00f6ned viiuldajad on ennast juba magama seerand. Ning targasti tegad. Oome, kui keik maast lahti saand on, l\u00e4heb t\u00f6sitseks t\u00f6\u00f6ks! Selles olen ma niid k\u00fcll \u00e4nam kut kindel.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Merep\u00e4\u00e4stjad s\u00f6idutavad tarviduse korral ka Ruhnu rahvast koes taarist. Sellekorra said m\u00f6ned viiuldajad ko nobed s\u00f6itu maida. 30 s\u00f6lme on pire tuuletsel merel ete nobe. Kindlast kohe.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Staap.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

20. juuli Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Praam joudis kahe-kolme vahel \u00f6sse kuhal ning viiulilaagri rahvas sai keik kuhal. Kis oli \u00fcsna r\u00f6\u00f6mpsa palgega, kis palgest ete all ning kohkund. Es ole mitte sile s\u00f6it. <\/p>\n\n\n\n

***<\/p>\n\n\n\n

Keikidel laagrilistel oli sellekorra suuremj\u00e4gu pillilugsid juba m\u00fcdu n\u00e4dalt tagasi k\u00e4de antud, et – arjuda siis ko natuse. M\u00f6ni treenis otse mehesti, m\u00f6ni akas alles niid \u00f6pedajaga seltsis algusest peele \u00f6ppma. Muidud, nee, kis muidu ega korra \u00e4das olid ning kille \u00f6ppmine v\u00e4ga aeglast l\u00e4ks said niid osa t\u00f6\u00f6d kodus ee tiha. Nee kes ete nobest \u00f6pvad \u00e4i peegid n\u00f6nda pitkalt vaiva n\u00e4gema. <\/p>\n\n\n\n

Kuigid \u00e4namus meitist sai eila umbest kolme aegas magama, on t\u00e4na siiskid vist keikidel juba \u00fcheksa-aegas silm lahti ning tuju ee. N\u00f6ndat’t viiuli-\u00f6ppmine keib meitil siin suure ooga. Kui saame oma kaks p\u00e4\u00e4va arjutatud, siis on festivaal k\u00e4e ning aeg sest kogukantud toredusest osa aaja. Veel jouab tulla, m\u00f6ne pileti levab kindlast ko!<\/p>\n\n\n\n

Midad j\u00e4he meele ko mis meitel k\u00f6neldi:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Maria Stepien, Marcin Lorenc ja Maciej Filipczuk<\/strong>, Poola pulmamuusika – t\u00e4htsamp kut noodid on minemine, edenemin. Lugu minga aga tiidsast edasi ning noodid, nee kas on (\u00f6iged) v\u00f6i pole (neid \u00fcldse), pole n\u00f6nda t\u00e4htis mitte. Ning esiti pane luu raamid paika, k\u00fcll siis p\u00e4rast jouad keik nee trillerid ning mustrid juure lisada ning luu kenaks ning isioma k\u00e4\u00e4 j\u00e4rge valmis ehita.<\/p>\n\n\n\n

Breannd\u00e1n \u00d3 Beaglao\u00edch<\/strong>, Iiri muusika – keikse olulisem on tiha muusikad, m\u00e4ngata ning m\u00e4ngata. \u00c4i, arjutada pole taarist mitte raasu!<\/p>\n\n\n\n

Baltazar Montanaro<\/strong>, Prantsuse muusika – ennem kut m\u00e4ngma akad, kuula. Otsi keikse kougem \u00e4el, mida kuuled, ning tunne muusikad mis selles keiges on. Siis aka m\u00e4ngma. Teistega selssis m\u00e4ngates olga keik nigut \u00fcks mees. Ninda on iisgid pausekoht osa suurest muusigast ning minemisest<\/p>\n\n\n\n

\u00c4i nee pole mitte keik \u00f6pituad, mis ma sii kirja pane, umbest nee, koest mool miskit ete-\u00f6petlikku k\u00f6rva akas. \u00c4namast me ikke \u00f6pim pillilugusid Viljandi konserdiks ning see on see keikse suurem t\u00f6\u00f6 pr\u00e4egast sii.<\/p>\n\n\n\n

***<\/p>\n\n\n\n

Sii on ikke muud tegemist ko. <\/p>\n\n\n\n

Lee ja S\u00e4nni olid Korsile Ruhnu pillimeestest ete kena fotun\u00e4ituse \u00fcles pand, keisim seda siis avamas ning tegijatel lillesid kinkimas. Iganesti pailu kuhalikku rahvast oli kuhal tuld ning. Kena oli pidupuhul Ruhnu pillilugusid m\u00e4ngata ning n\u00e4hja, et ruhnlastel viiulilaagri tegemiste vasta ikke uvi ka on ning. <\/p>\n\n\n\n

Ma l\u00e4ksi siis seda n\u00e4itust vaatma nink esimene asi mis s\u00e4el vanas talutuas vasta vaatis oli \u00fcks kena madal tool. Souke kena Ruhnu tool. Vitstest punut p\u00f6hjaga. Umbest t\u00e4pselt souke iste, moukestest vanaisa moole r\u00e4\u00e4kis, et ta kodus Uraksil m\u00fcdu t\u00fckki old oli. Ikkagid naabrid. <\/p>\n\n\n\n

Pildid ning jutud Ruhnu viiuldajatest olid muidud ko kenad vaata ning kuulda ning Korsi oone isi on alati vaatmist v\u00e4\u00e4rt!<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast \u00f6hta saim Limo randas j\u00e4lle keik kogu, keisim sounas ning ojumas ning muidud m\u00e4ngsim poole \u00f6\u00f6ni pilli ko. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Poola tantsude \u00f5pituba<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
L\u00f5unapaus<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Roopillide meisterdamine<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
N\u00e4itus Ruhnu viiuldajatest<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Ruhnu tool, Korsil<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

21. juuli Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

\u00d6pituad j\u00e4tkuvad<\/strong>. Midad j\u00e4he meele ko mis meitel k\u00f6neldi:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Michalis Kouloumis,<\/strong> Makedoonia tantsumuusika – keikse olulisem on sima. Kui on sima, on ka keike muud. Ning n\u00e4hja terved fraasi mitte umbest nootisid. N\u00f6nda kaub see ete nobe 7\/8 tempu \u00e4ra lihtsaks ning t\u00fckkis aeglaseks tansimuuskaks ning tanssijadel on see kena v\u00e4uga<\/p>\n\n\n\n

Breannd\u00e1n \u00d3 Beaglao\u00edch<\/strong>, Iiri muusika \u00f5pituba – pausisid \u00e4i pea sa mitte kartma. Lase peelegid pillil piregeise vakka olla, muusika lihab ikke edasi! <\/p>\n\n\n\n

Efr\u00e9n L\u00f3pez<\/strong>, Hispaania – kurg on \u00fcks ete t\u00e4htis lind ning pole t\u00e4\u00e4da, mis meist ilma temata saaks.<\/p>\n\n\n\n

I Ruhnu viiulifestivali avamine Kultuuriaitas<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Reede \u00f6hta oli meite festivaali avamine. Saim Ruhnu tanssisid \u00f6ppida, Leanne Barbo <\/strong>\u00f6petas. Ta oli umbest \u00fche vilmi l\u00f6idend kohest igavese ulga tanssisd ee oppis ning niid sii Ruhnus teistel edasi andas. Rahvast oli Kultuuriaidas mihesti, oleks pire suurem oone old, oleks \u00e4hk param old tanssida. \u00c4i tee, ons siin \u00fcldse suuremad tuba? S\u00e4elt sai \u00fcks pisine repurtaa\u017e ko tehtud, jo ma p\u00e4rast pane lingi ko kui selle \u00fcles levan.<\/p>\n\n\n\n

Peele festivali avamist S\u00e4nni, Lee ja Karoliina poolt, saime kuulata, Iiri muusikat lauliku ja l\u00f5\u00f5tsam\u00e4ngija Breannd\u00e1n \u00d3 Beaglao\u00edch<\/strong> kontserti. L\u00f6ppus said laagrilised ko natuse m\u00e4ngata ning loulda. S\u00f6nad olid k\u00fcll puhtaks meelest l\u00e4ind, aga viis oli selge.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks kontserdiks oli kuhe mo-eest selle festivali keikse magusam t\u00fckk – Maria Stepien, Marcin Lorenc ja Maciej Filipczuk<\/strong> Poolast. Tanss l\u00e4ks kohe keima ning siis es ole enam miskit s\u00e4\u00e4sejuttu \u00e4ga \u00f6htast vilu ilma kurta. P\u00e4rast j\u00e4mmisid noored Kultuuriaidas teeb mis kellani edasi.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Ruhnu tansside \u00f6pituba Kultuuriaitas. I Ruhnu viiulifestivali avamispidu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Poola pulmamuusigude konsert<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

22. juuli Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Ruhnu viiulifestivali teine p\u00e4e. Madlip\u00e4e<\/p>\n\n\n\n

Akaduseks seminar Ruhnu muusigast ning tanssidest. Kohe omigu vara, t\u00e4na on kavas (vaata siit!) <\/a>irmuliste pailu uuvidavaid tegemissi – \u00fclgeloengust ning rannakonserdist matkamise, muuseumiringide, ning \u00f6\u00f6diskuni v\u00e4lja. <\/p>\n\n\n\n

Selle p\u00e4eva lounaks sai limbusuppi – ruhnlaste Madlip\u00e4\u00e4vas\u00f6\u00f6k. Aitas s\u00fcia kena k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

Moo eest oli laupase p\u00e4\u00e4va keikse uuvidavam s\u00fcndmus see kui K\u00fclli Uustal tutvustas Ruhnu riideid. Nee panti kuhe ikke S\u00e4nnil ning Kostal selga ko ning siis oli keikidel arusaadav, et mis ning kuidas ning kohes keib.<\/p>\n\n\n\n

\u00d6hta keisim veel Kuunsi randas. M\u00f6ned l\u00e4ksid koos Jaak-Albert Metsojaga <\/strong>(Tartu) metsi ning niitusid koutu ning said kohe kenast kuhalikud taimed ko selgeks \u00f6ppida. Kuuns randas liivaunni ottsas toimus kontsert \u201eVarbad vees\u201c Baltazar Montanaro <\/strong>(Ungari-Prantsuse) <\/strong>ja h\u00fclgeseminar, k\u00f6nelejaks Meelis Peet <\/strong>(Ruhnu) Mere peel oli paar \u00fcljest ko kuulama tuld. \u00d6nneks oli pire tuulene ilm ning puhus s\u00e4\u00e4sed minema ning kena oli olla.<\/p>\n\n\n\n

Kui p\u00e4ris \u00f6hta korjas Ruhnu saar ennast koolimaja k\u00f6rrva, loululavale kogu, et Simlersi konseti kuulada, siis meite rahvas k\u00f6ndis t\u00fckkisoopis korduni juure. S\u00e4el saim kuulda Candango Trio <\/strong> (Brasiilia-Eesti) konserti ning p\u00e4ele seda saim omiguni tanssida mailmauusiga j\u00e4rge, DJ Kosta Kostov<\/strong> (Bulgaaria). Oomiguna pannkoogimeskond saiged sellekorra \u00fchtede silmadega t\u00f6\u00f6le asuda.<\/p>\n\n\n\n

Midad j\u00e4he meele ko mis meitel k\u00f6neldi:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Michalis Kouloumis,<\/strong> Makedoonia tantsumuusika – kui pilliluu noodid juba selged ning sa juba muusiga kallal vaiva n\u00e4\u00e4d, tasub ikke lugu akadusest peele m\u00e4ngma akada mitte taktikoupa treenida. Egaks taktiks tuleb ju valmisduda, ka selleks valmisdumise taktiks ning n\u00f6nda polegeed muud v\u00f6imalust kui akadusest alusta.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Ruhnu naise tanu alla keib souke uhke soeng<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"
T\u00e4ies riides Ruhnu paar, valmis kirku minema<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Metsaretk Jaak-Albert Metsoja juhatusel<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Candango Trio kontsert<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pidu kordunis<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

23. juuli Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Ruhnu viiulifestivali kolmas p\u00e4e.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchabane p\u00e4e akkas kirguteenistusega kivikirkkus. Viiuldajatest l\u00e4ks ka pisine punt sinna kuhale, S\u00e4nni juhatas ning teenistusse sai lisadud kaks Ruhnu koraali viiulidel. Oues oli vali koueilm, aga kirkkus oleks kut inglid oma muusiguga kuhal. Kui teenists l\u00e4bi l\u00f6ppes paduvihm ning keik oue ouras kut sounas.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast teenistust l\u00e4ksim oort puukirkku, s\u00e4el oli meitel Michalis Kouloumis (K\u00fcpros) ja Efr\u00e9n L\u00f3pez (Hispaania) <\/strong>kontsert. Uuvidav lounamaa muusiga, pole midad itelda. K\u00f6la t\u00fckkis teine kui meite viiuldajadel sii. N\u00f6ndat kui me keige l\u00f6ppus keik seltsis \u00fchte pulmalugu m\u00e4ngsime, siis said keik k\u00f6lavahest selgest aru. \u00c4i paendu need eestlase s\u00f6rmed mitte sedati kut lounamaa-meestel.<\/p>\n\n\n\n

Peelelounal aksid meite festivaalik\u00fclalised kojupoole s\u00f6itma. Ennem toimus sadamas, resturaanis Yljes konsert koes k\u00f6ik korra ka esineda said. Esiti n\u00e4itsime mis pillim\u00e4ngjaid meitel sii laagris on (kannel, hardanger-viiul, trummid, torupill, igatsugu viled ning mitut tougu lounamaa-keelpillid jne) ning siis m\u00f6ned luud tegim keik seltsis ko. Ma m\u00e4ngsi S\u00e4nniga seltsis kaks Saaremaa lugu ko ning Leanne \u00f6pedas tanssimist ko. Oli ete kena.<\/p>\n\n\n\n

Lae oodas kenast konserdi l\u00f6pu \u00e4ra ning viis meite k\u00fclalised minema. I Ruhnu Viiulifestival sai l\u00e4bi. <\/p>\n\n\n\n

Meitel akas seebere vaba \u00f6hta, mis kenast puhkamiseks ning isi\u00e4ranis arjudamise ee kulus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Loultsime kogudusega seltsis. Natuse m\u00e4ngsime viiulid ko.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Teenistusel. Pildistas Leanne Barbo 2023<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Festivali l\u00f6pukonsert resturaanis Yljes. <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Konsert puukirkkus<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

24. juuli \u00f6htal Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

See p\u00e4e l\u00e4ks terveniste viiuli-arjudamise ning s\u00f6\u00f6mise nahka. Ning \u00e4ga sii suurt muud midad es jouaged tiha. Isigid j\u00e4\u00e4tist es \u00f6nnesdu s\u00f6\u00f6ma minna. Umbest \u00f6hta tegim Luise kohviku oue peel \u00fche konserdi ning p\u00e4rast l\u00e4ksim koolimajase pilli m\u00e4ngma ning \u00e4hk p\u00e4rastpoole ko magama. <\/p>\n\n\n\n

Muidu oli m\u00f6te, et ju m\u00e4ngab oues, aga Ruhnu saare massagud olid omal mingni plaani v\u00f6ttand, et s\u00f6\u00f6vad keik ee, kis oue l\u00e4htvad. Ning me j\u00e4lle saim aru, et \u00e4i mitte, see pole meitel meele j\u00e4rge. Ning niid me siis olemegid tuba ee pagend. S\u00e4\u00e4skede eest.<\/p>\n\n\n\n

Pillim\u00e4ng k\u00e4ib t\u00e4ie ouruga edasi, jo se n\u00e4hja on, millaks sii magama saab t\u00e4na.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Poola pillitund<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
T\u00e4na sai maiust – v\u00e4rskelt praet lesta<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Roopillitegemine. Leanne meisterdab.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
V\u00f6rgukudumise opituba<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Proov<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Duo – Tool <\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Mann ja Juula<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Saime \u00fclgeliha maida. Aitas s\u00f6\u00f6maks k\u00fcll.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Viimane lugu t\u00e4na.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n\n\n\n

25. juuli Ruhnu koolimajas<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

Proovide ning Ruhnu l\u00f6pukonserdi p\u00e4e. <\/p>\n\n\n\n

Kui omigused proovid tehtud ajasime piduriided selga ning s\u00f6itsim Kultuuriaida poole teele. Tegim veel viimase proovi, s\u00f6ime piregeise suppi ning juba oliged aeg ruhnlastele aida uksed lahti tiha ning piuga pihta akata.<\/p>\n\n\n\n

Kultuuriait sai kenast publikud t\u00e4is ning kontsert oli pitk ning p\u00f6hjalik nigut ikke. Ega kouge-maa k\u00fclaline sai omad loulud loulda ning m\u00e4ngut m\u00e4ngata ning meitel es ole muud tarist tiha kut j\u00e4rge pidada ning \u00f6igel ajal \u00f6iged lugu m\u00e4ngata. Kui konsert l\u00e4bi, sai veel natuse seltsis m\u00e4ngatud ning tansitud ning siis \u00f6hta veel \u00fcks tiir Liise talu oue peel tehdut. Massaguid oli s\u00e4el ulka kogu lendand n\u00f6ndat kui \u00fcheteisme aegas tuli rahvamajase kolida oli keikidel otse ee meel selle \u00fcle et pidu ee l\u00f6ppema pidi. Muidud keis rahvamajas pillim\u00e4ng ning tanss vaada’t omiguni v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Olgagid et laager Ruhnus sai selle \u00fclesastumisega l\u00e4bi es s\u00f6ida me mitte kojuse vaid t\u00fckkisoopis Viljandisse. S\u00e4el oli meitel Viljandi Folgi Keikse suuremal laval (II Kirsim\u00e4el) plaanis festivali keikse esimene konsert anda. <\/p>\n\n\n\n

Aga sellest kirjutab juba j\u00e4rgmises jutus!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ruhnu viiulilaagri p\u00e4evik (19. juuli – 28. juuli 2023). Kirjutan, kui mahti saan ning midad on kirjuta <\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":6015,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[519],"tags":[542,543],"class_list":["post-6003","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-logiraamat","tag-ruhnu","tag-viiulilaager"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6003","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6003"}],"version-history":[{"count":26,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6003\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6075,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6003\/revisions\/6075"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6015"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6003"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6003"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6003"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}