{"id":589,"date":"2018-01-18T15:36:24","date_gmt":"2018-01-18T13:36:24","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=589"},"modified":"2021-03-21T09:21:46","modified_gmt":"2021-03-21T07:21:46","slug":"sorulaste-mitte-koige-oudsem-nimehada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/sorve-keel\/sorulaste-mitte-koige-oudsem-nimehada\/","title":{"rendered":"S\u00f5rulaste (mitte k\u00f5ige \u00f5udsem) nimeh\u00e4da"},"content":{"rendered":"

Eestimaa edelanurgas merre sirutuval S\u00f5rve<\/strong> poolsaarel elavat rahvaraasu (s\u00f5rulasi<\/strong>) tabab aeg-ajalt ja ette teatamata nimeh\u00e4da. H\u00e4da saab alguse sellest, et muu maailm, eesk\u00e4tt Eestimaa, ei tunne  meie kodukandi, emakeele ega elanike nimetusi1<\/sup>.<\/p>\n

<\/p>\n

Mis siin ka imestada! Elavad ju s\u00f5rulased<\/strong> pealinnast enam kui viietunnise autos\u00f5idu kaugusel.<\/p>\n

(Lisaks tabavad S\u00f5rvemaale r\u00e4ndajaid praamisaba, praamis\u00f5it ise ja m\u00f5ni vahepeatus. N\u00e4iteks Kaali j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Kokku kulub sedasi Tallinnast S\u00f5rve j\u00f5udmiseks v\u00e4hemalt kaheksa tundi. Juba ongi \u00f5htu k\u00e4es ja v\u00e4simus kallal.<\/span><\/div>\n
M\u00f5nikord ollakse j\u00f5udnud hoopis Hiiumaale<\/strong>, kus S\u00f5ru<\/strong> k\u00fclas<\/strong> r\u00f5\u00f5msate s\u00f5rukatega<\/strong> tutvuda saab.<\/span><\/div>\n
Eksimiseks on v\u00f5imalusi \u00f5igupoolest veelgi.)<\/span><\/div>\n
<\/div>\n
\"S\u00f5rvemaa<\/a>
S\u00f5rvemaa, S\u00f5ru k\u00fcla S\u00f5rve k\u00fcla<\/figcaption><\/figure>\n

See, mida s\u00f5rulased siin maakera kumeruse taga r\u00e4\u00e4givad v\u00f5i m\u00f5tlevad, j\u00e4\u00e4b enamasti muule ilmale teadmata.<\/p>\n

S\u00f5rulase kulmud paneb kerkima aga t\u00f5siasi, et isegi meie oma saaremaises (keeletoimetatud) ajakirjanduses tuleb seda nimeh\u00e4da ootamatult sagedasti ette.<\/p>\n

V\u00f5ib ju arvata, et mis \u00f5nnetus n\u00fc\u00fcd see nimeh\u00e4da ikka on, v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6(j\u00f5u)puuduse, kehva bussi\u00fchenduse v\u00f5i aukliku internetiga. Mis katastroof see ka on, kui s\u00f5rulasi s\u00f5rvelasteks v\u00f5i S\u00f5rvemaad S\u00f5ruks nimetatakse. Eriti kui v\u00f5rrelda sellega, mida s\u00f5rulastega n\u00e4iteks teise maailmas\u00f5ja ajal tehti!2<\/sup><\/p>\n

Nimeh\u00e4da ei ole \u00f6udseim <\/em>asi, mis s\u00f5rulastega juhtund on.<\/p>\n

Mingi t\u00e4itsa arvestatav h\u00e4da paistab see ometigi olevat.<\/p>\n

Vaata, nimi on \u00fcks eriline asi<\/h4>\n

Vigu nimede kirjapanekul naljalt ei andestata. Ja kui eksitakse terve suure rahva(raasu) nime kasutamisel, on solvumine samuti suur.<\/p>\n

Vihapisarateni?<\/p>\n

Rusikateni?<\/p>\n

Ole n\u00fc\u00fcd! S\u00f5rulased on \u00fcsna rahumeelne rahvas. Ruusik<\/em> j\u00e4\u00e4b tasku.<\/p>\n

Ei hakka ma neid s\u00f5rulase hinge riivavaid keeleapse siin \u00fcles lugema. Kirjutan parem suurte punaste t\u00e4htedega lause, mis v\u00f5iks v\u00e4hemasti avalikkusele kirjutaval saarlasel vajaduse tekkimisel silme ette kerkida:<\/p>\n

S\u00f5rves elavad s\u00f5rulased, kes r\u00e4\u00e4givad S\u00f5rve murrakus.<\/b><\/span><\/p>\n

V\u00f5id selle lause n\u00fc\u00fcd paberile kirjutada v\u00f5i v\u00e4lja printida<\/a> ja oma t\u00f6\u00f6laua juurde seinale kinnitada.<\/p>\n

<\/div>\n

\"\"<\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

Kui sama lause s\u00f5rulaste emakeeles kirja panna, siis v\u00f5iks see v\u00e4lja n\u00e4ha umbes sedasi:<\/p>\n

S\u00f6rves \u00e4hk S\u00f6rvemaal elavad s\u00f6rulased, <\/strong><\/em><\/span><\/div>\n
kis r\u00e4\u00e4kivad s\u00f6rve keeles<\/em>3<\/sup>.<\/strong> <\/span><\/div>\n

\u00dcks n\u00fcanss veel<\/h4>\n

M\u00f5nikord kasutatakse Saaremaast ning saarlastest kirjutades l\u00e4bivalt \u201e\u00f6\u201c t\u00e4hte. Olgugi, et tekst ise on ilmselgelt l\u00e4binisti kirjakeelne. Seda tehakse vast r\u00f5hutamaks oma solidaarsust siinse k\u00f5nepruugi tarvitajatega.<\/p>\n

Mis on m\u00f5istagi kaunis \u017eest.<\/p>\n

Siiski on lugejal teksti h\u00f5lpsam j\u00e4lgida, kui murde- ja kirjakeelseid s\u00f5nu on v\u00f5imalik eristada. Asi on selles, et s\u00f5rve ja kirjakeeles on paras hulk sama v\u00e4ljan\u00e4gemisega ent t\u00e4iesti erineva t\u00e4hendusega s\u00f5nu.<\/p>\n

Mitmekultuuriliste perekondade esindajad oskavad siinkohal kindlasti v\u00e4rvikaid n\u00e4iteid tuua.
\n<\/span><\/p>\n

Eesti keeles kirjutades on tavaks v\u00f5\u00f5rkeelne s\u00f5na kursiivi l\u00fckata. Kindlasti sobib analoogset meetodit ka murde- ja kirjakeele segatekstides tarvitada. Hoides tekstides kahel keelel selge vahe sees, j\u00e4\u00e4b hulk segadust olemata.<\/p>\n

Pealegi saame nii n\u00e4idata, et oskame soovi korral \u201e\u00f5\u201c ja \u201e\u00f6\u201c t\u00e4hti \u00f5igetesse kohtadesse kirjutada.<\/p>\n

T\u00e4hendab, need saarlased saavad, kellel on hea keelevaist. V\u00f5i m\u00e4lu.<\/p>\n

\u00dclej\u00e4\u00e4nud eestlastele ei paku selle oskuse demonstreerimine mingit v\u00e4ljakutset. Ega ka m\u00f5istmist.<\/p>\n

Murdes\u00f5nade kursiivi l\u00fckkamisel v\u00f5iks meie punane lause v\u00e4lja n\u00e4ha n\u00f5nda:<\/p>\n

S\u00f6rvemaal<\/em> elavad s\u00f6rulased<\/em>, <\/b><\/span><\/div>\n
kes r\u00e4\u00e4givad S\u00f5rve murrakus ehk s\u00f6rve keeles<\/em>.<\/b><\/span><\/b><\/div>\n

Keel v\u00f5i murrak?<\/h4>\n

Selle \u00fcle, kas S\u00f5rve murrakut v\u00f5ib kirjakeelses tekstis s\u00f5rve keeleks nimetada, on samuti sobilik vaielda. Eriti rangete keeledefinitsioonide j\u00e4rgi ilmselt ei tohi. Siiski on t\u00e4nap\u00e4eval suuremate murrete ja murrakute nimetamine keelteks tavap\u00e4rane.<\/p>\n

\u00dcldrahvalikult tunnustatud emakeel, mitte emamurrak (olgugi siinkohal tegu sisuliselt sama asjaga), t\u00f5stab vast iga rahvaraasu enesev\u00e4\u00e4rikust.<\/p>\n

Nii saavadki s\u00f5rulased laulda (sest s\u00f5rve keeles ainult lauldes k\u00f5neldaksegi):<\/p>\n

\u201eMo emakeel on s\u00f6rve keel!\u201c<\/em><\/p>\n

Uhkusenoodiga h\u00e4\u00e4les h\u00f5iskame ka kirjakeelselt:<\/p>\n

\u201eMu emakeel on s\u00f5rve keel!\u201c<\/p>\n

Iseasi, kui veenvalt meil see loogaga4<\/sup> t\u00e4ht \u00f5nnestub v\u00e4lja h\u00e4\u00e4ldada.<\/p>\n

Einoh, t\u00f5siselt!<\/p>\n

Me ei tee neil kahel5<\/sup> tegelikult vahet.<\/p>\n

S\u00f5rulaste emakeele k\u00f5la saad nautida “S\u00f6rulase aabitsa” helin\u00e4iteid kuulates<\/a> v\u00f5i j\u00e4lgides postitusi rubriigist “S\u00f6rvekeeltsed luud ning uudised”!<\/a><\/em><\/span><\/p>\n

___________
\n1<\/sup> S\u00f5rvemaa, s\u00f5rve keel, s\u00f5rulased<\/span>
\n 2 Kui sa ei tea, mis toimus S\u00f5rves aastatel 1939-1945, vaata m\u00f5nd ajaloo\u00f5pikut. Kui m\u00f5ne asjatundliku s\u00f5rulasega sellest ajast r\u00e4\u00e4kida, rikuvad need lood su tuju kogu p\u00e4evaks. On juhtunud, et kauemakski.<\/span>
\n 3<\/sup> Kui seda valjusti loed, siis h\u00e4\u00e4lda: s\u00f6rrves (III v), el\u0254vad, keeeles (III v); seejuures \u0254 t\u00e4histab a ja o vahepealset h\u00e4\u00e4likut. Joonisel on h\u00e4\u00e4ldus lihtsustatult pilvekese sisse kirja pandud.<\/span>
\n 4<\/sup> Loogaga t\u00e4ht on m\u00f5istagi \u201e\u00f5\u201c.<\/span>
\n 5<\/sup> \u201e\u00f5\u201c ja \u201e\u00f6\u201c vahel. Tublid lapsed \u00f5pivad need s\u00f5nad koolis lihtsalt p\u00e4he, kuhu loogaga t\u00e4ht tuleb kirjutada.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eestimaa edelanurgas merre sirutuval S\u00f5rve poolsaarel elavat rahvaraasu (s\u00f5rulasi) tabab aeg-ajalt ja ette teatamata nimeh\u00e4da. H\u00e4da saab alguse sellest, et muu maailm, eesk\u00e4tt Eestimaa, ei tunne  meie kodukandi, emakeele ega elanike nimetusi1.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[131],"tags":[133,135,84,132,134,19],"class_list":["post-589","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-sorve-keel","tag-o-ja-o","tag-emakeel","tag-sorve-keel","tag-sorve-murrak","tag-sorvemaa","tag-tammeougu-mari"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/589","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=589"}],"version-history":[{"count":25,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/589\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3767,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/589\/revisions\/3767"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=589"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=589"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=589"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}