{"id":3522,"date":"2020-12-31T15:53:00","date_gmt":"2020-12-31T13:53:00","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=3522"},"modified":"2021-09-04T08:01:11","modified_gmt":"2021-09-04T06:01:11","slug":"tammeougu-liisi-esitatud-2020-aastalopu-kone","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/tammeougu-liisi-esitatud-2020-aastalopu-kone\/","title":{"rendered":"Tammeougu Liisi esitatud 2020 aastal\u00f6pu k\u00f6ne"},"content":{"rendered":"\n<figure class=\"wp-block-embed is-type-video is-provider-youtube wp-block-embed-youtube wp-embed-aspect-16-9 wp-has-aspect-ratio\"><div class=\"wp-block-embed__wrapper\">\n<iframe title=\"2020 aastal\u00f6pu k\u00f6ne\" width=\"645\" height=\"363\" data-src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/JzLqbVYPpTk?feature=oembed\" frameborder=\"0\" allow=\"accelerometer; autoplay; clipboard-write; encrypted-media; gyroscope; picture-in-picture; web-share\" referrerpolicy=\"strict-origin-when-cross-origin\" allowfullscreen src=\"data:image\/gif;base64,R0lGODlhAQABAAAAACH5BAEKAAEALAAAAAABAAEAAAICTAEAOw==\" class=\"lazyload\" data-load-mode=\"1\"><\/iframe>\n<\/div><\/figure>\n\n\n\n<p>Olge tervidut s\u00f6rulased ning muud inimesed!<br>Kui ma sii s\u00f6rulassi terita, siis kidast v\u00f6i midast ma ete silmas pea?<br>Esiti \u00f6\u00f6tasse s\u00f6rulased olema nee kis sii S\u00f6rrves elavad. Nee kuhalikud kis on sii s\u00fcndind ning seie elama j\u00e4endked. M\u00f6ni on k\u00fcll minema l\u00e4ind aga m\u00f6ni on sellevasta juure tuld ko. On s\u00f6rulassi, kis elavad sii umbest suiti ning suuremade p\u00fchade aegas ning neid kis ilmasked teissele linna\u2019p s\u00f6ida.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f6rulased kis sii Eestimaa vesigart-s\u00f6rva peel, S\u00f6rve poolsaarel elavad, on \u00e4hk juba ammuged m\u00f6istend, et meitel on sii tegemist m\u00f6nev\u00f6rra k\u00f6rvalise kandi \u00e4hk \u00e4eremaaga.<\/p>\n\n\n\n<p>Muidud on \u00f6igus nendel, kis itlevad et \u00e4eremaade peel elu alaloidmine ep ole majanduslikkus m\u00f6ttes tasuv mette. \u00c4ga terve Eesti riik \u00fcle\u00fcltse pole majanduslikkus m\u00f6ttes tasuv ammuks siis m\u00f6ni saar v\u00f6i poolsaar. Olga v\u00f6i Eestimaa keikse suurem.<\/p>\n\n\n\n<p>Siisked tasub siikuhal meele tuleta, et n\u00f6ndakaua kut meite rahvusriigi (Eesti vabariigi) eesm\u00e4rkisid pole asendut \u00e4riettev\u00f6tte eesm\u00e4rkidega, n\u00f6ndakaua\u2019p saa ka Saaremaad valitseda mitte umbest raamadupidamise loogika j\u00e4rge. Ardu Haasm\u00e4ed siteerides: \u201eKui Pariisi Jumalaema kiriku kavandamisel oleks j\u00e4rgitud ainult raamatupidamise loogikat, siis oleks sinna p\u00fcstitatud puidust barakk.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>Et \u00e4eremaad j\u00e4evad umbest t\u00fchjemaks ning riigid \u00fchtejooni vaesemaks, on niidsel aal egap\u00e4ine asi kogu Euroopas. Ning sellep\u00e4rast peaksked s\u00f6rulased isiomasid kogukondasid katsuma p\u00fcsutsugu \u00fchtsemaks saaja. Kogukondade ooleks saab olema meite elu tasapissi \u00fcmber urganiseerida ning meitid vilutada \u00fchtejooni piskumaks muutuva riigipooltse jou ning nouga akma-saama. Loodame ikke paramad ning teeme mis meite v\u00f6imuses on. N\u00f6nda kut itlevad klassigud \u2013 kui sa oled kailast saati virtsa sihes, \u00e4i maksa mette peed longu lasta!<\/p>\n\n\n\n<p>\u00d6igupoolest n\u00e4itas see aasta, et s\u00f6rulased v\u00f6ivad \u00e4nnast s\u00fcdamest \u00f6nnidleda. Saame koduks nimeta seda isi\u00e4raliku looduse-, aja- ning kodulooga maalappi ning elada siintsede isimoodi eriliste inimeste seltsis. Mailma viimpse-aja muutuste valguses v\u00f6ivad S\u00f6rve elu paergased miinused varsti t\u00fckkisoopis plussideks k\u00e4de \u00e4ra minna.<br>Olge teritud te s\u00f6rulased kis te sii S\u00f6rrves elate!<\/p>\n\n\n\n<p>Teisekorra peetasse s\u00f6rulaseks neid kis s\u00f6rulasest s\u00fcndind on. S\u00f6rulasena tuntasse \u00e4nnast sagedaste juurde koutu. M\u00f6ne esivanamad on aegade akadusest saadik olnd sii kuhapeel elavad inimesed. Kui itelda \u201caegade akadusest peele s\u00f6rulane\u201d, siis sii pole mool mitte m\u00f6ttes mailmaloomine, inimeseliigi kujunemine m\u00f6nest karusest neljajalgsest \u00e4ga isigid mitte j\u00e4eaja l\u00f6ppemine meite maade ning merede peel.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f6rulaste aegade akadus on \u00e4hk see aeg kui niidsede s\u00f6rulaste esivanemad esimest korda selle r\u00f6hase maalapi peele oma v\u00f6rgud kuivama tarisid. Keik, kis S\u00f6rrves elama akand on, on ju seie koeskilt muialt tulnud mette siisamas \u00fcljestest inimeseks saand. Saaks siis souksel rahval misked isioma \u00fcks ning ainumas s\u00f6rulase-m\u00f6\u00f6t olemas olla?<\/p>\n\n\n\n<p>1932. aastal korjas inimeseuurija Juhan Aul noorde saarlaste antropomeetrilissi m\u00f6\u00f6tusid. Kui niid minevaasta Tartu \u00fclikooli tudeng Kaisa Saarkoppel neid nummreid t\u00e4nap\u00e4\u00e4vase stadistikaga uuris, siis paistis selgest silma, et endsel aal oli S\u00f6rve noored \u00fclej\u00e4end Saaremaast k\u00f6vasti mitmem\u00f6\u00f6dulisemad. See aeg oli S\u00f6rvemaalt leida nii suuri kui piskuid, peenissi ning j\u00e4mesid, pitkade ning l\u00fchiste j\u00e4semedega s\u00f6rulassi. \u00c4i pole see s\u00f6rulane \u00fche louaga l\u00f6\u00f6dud \u00fchted.<\/p>\n\n\n\n<p>Kangest tumed verd s\u00f6rulaste olemasolemist tikkusid kohalikud seletama millaskid S\u00f6rve rannas madala peele jooskend laivaga. Selle meeskond olnd puhta ispaanlased ning nee j\u00e4\u00e4ndkid peele p\u00e4\u00e4smist S\u00f6rve paiguliseks. Jo umbest sedasammati on seiemaale joudend ko see muude m\u00f6\u00f6tude mitmekesisus. Siit ning s\u00e4\u00e4ltpoolt mere tagant.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4i-pole nee s\u00f6rulased \u00fchest seemest s\u00fcndind mitte. s\u00f6rulase tunne v\u00f6ib s\u00fcdames kasuda ka siis kui kidad esivanamatest piregeiseged S\u00f6rrves eland on.<br>Olge teritud te s\u00f6rulased kis te s\u00f6rulasest s\u00fcndind olete!<br>Ning muidud on s\u00f6rulased nee kis s\u00f6rulase moe j\u00e4rge elavad.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f6rve kulduuri kannab iga\u00fcks, kis r\u00e4\u00e4gib, m\u00f6tleb, elab ning on s\u00f6rulase kombel. M\u00f6nel on see kulduurikiht nii paks, et muuilmaline p`saa taast ete arugid. M\u00f6nel j\u00e4lle n\u00f6nna \u00f6hune, et pole \u00f6iete n\u00e4haged.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4hk tekib m\u00f6nel k\u00fcsimus, et kui s\u00f6rulastel sii oma paks kulduur n\u00f6nna kenast olemas on, misp\u00e4rast siis seda s\u00f6rulase moe j\u00e4rge elamine n\u00f6nna arvaks j\u00e4end on? \u00c4hk on sii miskid raskust selle s\u00f6rulaste omakulduuri kandmise juures? Raskussi on otse m\u00fcdu tougu, m\u00f6ni lugu tundub esiti otse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smata &#8211; koest seda kala egap\u00e4iselt v\u00f6tta kui v\u00f6rgud t\u00fchjad v\u00f6i kui k\u00fclas noori mehi napist, \u00e4i pole ka joulusokku loota. Teised takistused on \u00e4hk veelged keerulisemad.<\/p>\n\n\n\n<p>Terve \u00fclej\u00e4\u00e4nd mailm r\u00e4\u00e4gib muud keelt, kannab teissi riided ja teeb teissi toimedussi. See muu moed tuleb vastu kodund v\u00e4lja minnes v\u00f6i ka kodu televiisurid vaates. Kodu isi ju ko, pailu neidged s\u00f6rulassi on, kis omal pasliku pruudi v\u00f6i peidmihe siitsammast S\u00f6rvemaalt l\u00f6idend on? N\u00f6nda\u2019t nii kodu kui mujal &#8211; iga s\u00f6rulane on \u00fchtejooni nende kahe moe vahel ja muudkut valib otse alateedlikult, ont\u2019s ta selles v\u00f6i teises asjas \u00e4nam s\u00f6rulaste v\u00f6i suure mailma moe j\u00e4rge. Pailu erinevussi ning valigukohti on \u00fcsna selgest n\u00e4ha &#8211; kui umbest m\u00f6istad vaata. Keeta s\u00f6\u00f6maks tuhlist v\u00f6i makarone?<\/p>\n\n\n\n<p>Sedagidpidi juhtub, et muidu muuilma kulduuri sihes eland inimene kuuleb vanaema v\u00f6i naabri k\u00e4\u00e4st v\u00f6i s\u00f6rulase aabitsast miskid sedist mis s\u00f6rulastele omane ning saab siis s\u00f6rulase v\u00f6i muu mailma moe j\u00e4rge olemise vahel valida. Teisekorra juhtub soukest asja p\u00e4ris s\u00f6rulase enesega ko. Aridusele toetudes saab nii s\u00f6rulane kui muu inime otse teedlikkusid valiguid tiha.<\/p>\n\n\n\n<p>Keik erinevused s\u00f6rulaste ning muuilma kommete vahel \u00e4i ole egale\u00fchele m\u00e4rgatavad mitte. Foneemide ning gramatiliste konstruktsjoonide eristamine v\u00f6ib j\u00e4\u00e4da lingvistilise edevalmistuse taa \u2013 ning siis v\u00f6ib inimene s\u00f6rulase moodi olla ilma oma teedmata ning tahtmata. Paramad teedmised oma p\u00f6lisest kultuurist andvad nii s\u00f6rulastel kui teistel isioma kultuuri kandjatel vabaduse oma esivanemate moe j\u00e4rge elada v\u00f6i sellest kougele \u00e4lbida. \u00c4hk oleks s\u00f6rulastelged k\u00e4es aeg kihnlaste, setode, mulkide, v\u00f6rokeste, muhulaste ning teiste Eestimaa uhkede kantide eeskujul meite isioma kultuuri alast kooliaridust andma akata?<br>Kui keske s\u00f6rulassi on normaalne s\u00f6rulaste moodi olla &#8211; s\u00fcia tuhlist ning keia sokip\u00f6isel &#8211; siis muu mailma sihes elades v\u00f6ib irm-kergest sihandune tunne tulla, et s\u00f6rulase moodi olemine on vale v\u00f6i kuidagid sandem. Ning isegid kui see s\u00f6rulase moe tundub isiomale v\u00e4\u00e4rduslik, egapidi kallis ning kena, siis ikkagid nouab s\u00f6rulase kulduuri kandmine julgust \u00fclej\u00e4\u00e4nd mailmast p\u00fcsutsugu erineda. Sedati \u00e4i juhtu mitte umbest laias mailmas, siisamas S\u00f6rveskid v\u00f6ib sihandsesse kulduuride kogup\u00f6rkesse sattuda.<\/p>\n\n\n\n<p>Tahtmine mettes\u00f6rulane olla on iganes k\u00f6va ning pitka traditsijooniga. Siis t\u00f6mmetasse s\u00f6rvemaa piir omast kodust ikke \u00e4dala-poole, n\u00f6nda et piirit\u00f6mbja j\u00e4\u00e4b \u201cnormaaltsesse\u201d mailma.<br>Ennes\u00f6aaegsed S\u00e4ere inimesed teedend r\u00e4\u00e4kida, sihantse pisise moiuga ning pire n\u00f6\u00f6kamissi, kudas j\u00f6ululaube olla Karuste k\u00fcla perenaine aknast n\u00e4ind, et \u00fcks regi l\u00e4ind J\u00e4maja poole. K\u00e4ratand siis peremihele: \u201cVanamees, n\u00fcid on tiidus, s\u00f6rulased s\u00f6itvad juba kiriku\u201d. Kui sa\u2019p tee, siis Karuste k\u00fcla seisab S\u00e4\u00e4re k\u00fclast terveniste 4 kilumeetrid p\u00f6hja pool. S\u00e4\u00e4re rahvas oli keige ilma j\u00e4uks see va s\u00f6rulane. Ning see aegade akadusest peele kantud s\u00f6rve kultuur polnudked \u00e4nam \u00e4i s\u00f6rulaste \u00e4ga ka muu ilma silmis miskid v\u00e4\u00e4rtus.<br>Mailm on ikke muutumises old. Kummalisel kombel on niidsel aal mitmete s\u00f6rulaste ning mittes\u00f6rulaste j\u00e4uks \u00e4namgid veel, see meite isioma moe &#8211; S\u00f6rve rahva kultuur &#8211; s\u00f6rulaste keikse kallim vara!<br>Olge teritud te s\u00f6rulased kis te s\u00f6rulase moe j\u00e4rge elate!<\/p>\n\n\n\n<p>Koht ning inimesed ning kulduur tegad kogu p\u00f6imsa tervigu, koes keik kolm osa \u00fcheteisele tuge andvad.<br>Sihantsel inimesel, kis on s\u00f6rulane keige kolme t\u00e4henduse j\u00e4rge, kukub s\u00f6rve kulduuri kandmine v\u00e4lja kenast ning loomulikuld. Seda isigid siis kui see egapidi s\u00f6rulane kannab ka auv\u00e4\u00e4rsed traditsijooni &#8211; keigest inggest s\u00f6rulane mitte olla.<br>S\u00e4\u00e4lsammas umbest \u00fche v\u00f6i ka mitme elemendi vajak ei v\u00e4lista s\u00f6rulaseks olemist mitte. Umbest et sedati saab p\u00fcsut teisemoelise sousti kui \u00e4hk akaduse aegas. \u00c4hk annab selle niidse aa mitmekesisus meitel mailma muutumisega toimetulmiseks v\u00f6imalussi veel juureged!<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f6rulased ning muud inimesed &#8211; kenad terist teitele!<br>Ead uut aastad!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Olge tervidut s\u00f6rulased ning muud inimesed!<br \/>\nKui ma sii s\u00f6rulassi terita, siis kidast v\u00f6i midast ma ete silmas pea?<\/p>\n","protected":false},"author":7,"featured_media":3523,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[519,131,80],"tags":[22,43,107,19,41,52],"class_list":["post-3522","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-logiraamat","category-sorve-keel","category-souke-sorvemaa","tag-kaupo-vipp","tag-tammeniidi-margus","tag-tammeougu-liisi","tag-tammeougu-mari","tag-tammeougu-olku","tag-timmi-helle"],"acf":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3522","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/7"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3522"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3522\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3524,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3522\/revisions\/3524"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3523"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3522"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3522"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3522"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}