{"id":3358,"date":"2021-03-04T09:25:02","date_gmt":"2021-03-04T07:25:02","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=3358"},"modified":"2021-02-19T06:26:56","modified_gmt":"2021-02-19T04:26:56","slug":"meeste_yleriided","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/meeste_yleriided\/","title":{"rendered":"J\u00f6kk, troi, vatt, kasuk – \u00fcleriided"},"content":{"rendered":"\n

S\u00f5rve meeste \u00fcleriided \u00f5mmeldakse paksust ja tihedast allist t\u00fcssist<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Vanem moe<\/em><\/h3>\n\n\n\n

19. sajandi esimeses pooles kandsid s\u00f5rve mehed poolde reide ulatuvat suupi<\/em><\/a> \u2013 p\u00fcstkrae ning puusade juures algavate kurdude ja valgete n\u00f6\u00f6pkaunistustega \u00fcleriiet. Samuti pisut teise l\u00f5ikega t\u00fcssist troid<\/em>, mille seljal kaks kolmevoldilist siilu. M\u00f5lemad tolleagsed \u00fcleriided seoti keskelt r\u00f5\u00f5msav\u00e4rvilise \u00f6\u00f6pailaga<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Kahjuks pole sellest ajast \u00fchtki pikka \u00fcleriiet alles ning peame oma teadmiste ammutamisel leppima vaid m\u00f5ne \u00fcksiku kirjelduse ja \u00fche joonistusega. Veel enne l\u00f5plikult k\u00e4ibelt kadumist said troist<\/em> ja suubist<\/em> eriti pidulikud riided pulmade v\u00f5i kosjas k\u00e4imise ajaks. Alles on ka v\u00e4ljend \u201ctroise panema<\/em>\u201d, mis t\u00e4hendab enese korralikult ja pidulikult riidesse panemist, aga ka riiete tihedalt-sirgelt-v\u00f6\u00f6tatult-kinnin\u00f6\u00f6bitult selga korraldamist.<\/p>\n\n\n\n

Vatt vs<\/em> j\u00f6kk<\/h3>\n\n\n\n

Juba 19. sajandi keskpaigast kannavad s\u00f5rve mehed lihtsat l\u00fchikest vatti<\/em>. Vati <\/em>krae \u00f5mmeldi esialgu p\u00fcstine ja h\u00f5lmu sai \u00fcles kurguni v\u00e4lja kinni n\u00f6\u00f6pida. Ansek\u00fcla meeste \u00fcleriiete krae j\u00e4igi p\u00fcstiseks ning vatt ehk natuse <\/em>pikemal\u00f5ikeliseks (nii et sellel teinekord koguni v\u00f6\u00f6d peal kanda sobib).<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4maja kihelkonna meeste vatist <\/em>sai ajapikku \u00fcsna linnamoelise v\u00e4ljan\u00e4gemisega l\u00fchike mahapressitud h\u00f5lmanurkadega j\u00f6kk<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Vestist vaid raasuke pikema, puusadeni ulatuva j\u00f6ki <\/em>peal enam kindlast v\u00f6\u00f6d ei kanta. Ning nii pole meil kahjuks enam ka \u00fchtki s\u00f5rve meeste \u00fcleriiete juurde kuuluvat v\u00f6\u00f6d muuseumist ka v\u00f5imalik leida. N\u00f5nda saame vaid naaberkihelkondade v\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal oletada, milline see s\u00f5rve meeste v\u00f6\u00f6 olla v\u00f5is (t\u00f5en\u00e4oliselt villane v\u00f5rkv\u00f6\u00f6, aga ilmsesti kanti ka muud sorti v\u00f6\u00f6sid<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Mida k\u00f5ike lamba seljast saab!<\/h3>\n\n\n\n

Talvisel ajal ajas vana-aja s\u00f5rve mees selga suure ja raske lambanahkse kasuka. Jahedas kodus k\u00e4iakse ka niidsel aal<\/em> pelsivestiga <\/em>\u2013 lambanahkse sooja vestiga. <\/p>\n\n\n\n

Kodus ning merel k\u00e4imiseks kudusid s\u00f5rve naised oma meestele ning poegadele silmkoelisi lambakarva kampsuneid. Nii patentkoes, tihedast soonikust lambahalle kui ka kahev\u00e4rvilisi kirjatud kampsuneid. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f6rve allid<\/em><\/h3>\n\n\n\n

Suur osa s\u00f5rve meestest on ajast-aega k\u00e4inud t\u00f6\u00f6l kodunt kougemal<\/em>. Olgu merel laeva peal v\u00f5i mere taga linnades (Riia, Tallinn, Peterburi jm), suure maa <\/em>p\u00f5ldudel, ehituse peal, kraave kaevamas jne. Et 19. sajandi l\u00f5pul s\u00f5rve riide kandjale muust rahvast oluliselt v\u00e4hemat palka maksta taheti, heitsid s\u00f5rulased kiirelt oma lambahallid riided \u00fclt <\/em>ja hakkasid kandma linnamoelisi pintsakuid, vestisid, j\u00f6kke<\/em>. Ilma trotsiva t\u00f6\u00f6riidena tulid tarvitusele nahkvatid, mitmesugune mere- ja kalameeste veekindel riietus jne.<\/p>\n\n\n\n

Ning kadusidki \u201cs\u00f5rve hallid\u201d juba sajandivahetuse paiku pildilt, samas kui s\u00f5rve kurdus kuubedega<\/em> naisi kohtas igap\u00e4evaselt veel enne teist maailmas\u00f5dagi.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n