{"id":2973,"date":"2020-06-20T09:10:00","date_gmt":"2020-06-20T07:10:00","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=2973"},"modified":"2021-01-29T23:37:29","modified_gmt":"2021-01-29T21:37:29","slug":"jokk-ning-kootud-kaised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/jamaja-naiste-rahvariided\/jokk-ning-kootud-kaised\/","title":{"rendered":"J\u00f6kk ning kootud k\u00e4ised \u2013 jakk ja kampsun"},"content":{"rendered":"\n

Ega\u2019s maarahvas pole pime<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vahel arvatakse, et pooleteist sajandi tagused talurahvariided (nn rahvariided) on eriline ja suletud kogukonnas tekkinud algup\u00e4rane riidemood. Ilmselt on see siiski lihtsustus. Ka rahvariiete kujunemist on mailma koutu <\/em>r\u00e4ndavad moevoolud k\u00f5vasti m\u00f5jutanud.<\/p>\n\n\n\n

Talunaised v\u00f5tsid m\u00f5isaprouadelt \u00fcle nii t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid kui ka materjale. M\u00f5isast on p\u00e4rit pikitriibulised seelikud (kiutkuued<\/em>), uhked lilltikandid P\u00f5hja-Eesti k\u00e4istel. Pole miskit enneolematut ka s\u00f5rulaste ampiirl\u00f5ikelistes kleitides (S\u00f5rve kuued), sarik\u00fcllides v\u00f5i lilltikandiga ehitud k\u00f5rgetes tanudes (vt nt kollektsiooni Vene rahvamuuseumist Peterburis<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Londoni r\u00e4tsepa t\u00f6\u00f6<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Veel enne Ilmas\u00f5da l\u00e4ksid Taga-S\u00f5rves moodi Eesti talupoegade hulgas p\u00e4ris erakordse v\u00e4ljan\u00e4gemisega j\u00f6kid<\/em>. Villased v\u00f5i puuvillased napilt puusani ulatuvaid puhvk\u00e4istega jakid. <\/p>\n\n\n\n

Sarnast siluetti n\u00e4hti L\u00e4\u00e4ne-Euroopas ringi patseerimas 1890.\u20131900. aastatel,<\/a> k\u00fcllap j\u00f5udis mood m\u00f5ne aastaga ka siinse linnarahva hulka. Esimestena ehk Kuressaare patisakste seljas. <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rves hakati puhvk\u00e4istega jakke laiemalt kandma muust maailmast ehk k\u00fcmmekond aastat hiljem ning kiirelt arenes siin v\u00e4lja t\u00e4iesti kohalik j\u00f6kimoe<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Pailadega j\u00f6kk<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kampsunid ehk sinised j\u00f6kid ehk pailadega j\u00f6kid \u00f5mmeldakse tumesinisest villasest kangast. J\u00f6kiservad \u2013 k\u00e4iseotsad, rev\u00e4\u00e4r, krae, allserv, kaunistatakse \u00fclevoolavalt lillelise peenvillase r\u00e4tikuriide, kirju sitsi, v\u00e4rviliste paelte, siksakpaelte ja pitsidega. P\u00f5hikangast j\u00e4\u00e4b n\u00e4htavale vaid \u00f5lgade \u00fcmbruses ja k\u00e4iste \u00fclaosas. <\/p>\n\n\n\n

Kindlasti on vildsel j\u00f6kil <\/em>linane v\u00f5i puuvillane vooder. Aplikatsioonid \u00f5mmeldakse l\u00e4bi m\u00f5lema riide, nii saab j\u00f6kk <\/em>tihedalt l\u00e4bitepitud.<\/p>\n\n\n\n

Pluusest sai kah j\u00f6kk<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sarnaseid j\u00f6kke \u00f5mmeldakse ka sitsiriidest. Eeskujuks ilmselt samuti saksikuma rahva seas n\u00e4htud siidised v\u00f5i puuvillased naiste pluusid<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

Heledal p\u00f5hjal sitsist j\u00f6kkide servad (k\u00e4iseotsad, rev\u00e4\u00e4r, all\u00e4\u00e4r, krae) tehakse sagedasti tumedama p\u00f5hjaga sitsist. Vahel on kogu j\u00f6kk \u00f5mmeldud v\u00e4rvilisest sitsist, m\u00f5nikord paelte ja pitsidega kaunistatud. <\/p>\n\n\n\n

Et tegu on j\u00f6ki, <\/em>mitte pluusiga, n\u00e4itab see, et j\u00f6kile <\/em>\u00f5mmeldakse alati vooder. Vutter <\/em>v\u00f5ib olla samuti (heledast) sitsist v\u00f5i ka millestki t\u00f5husamast (linane, flanell vm).<\/p>\n\n\n\n

Julge joon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rves kantud j\u00f6kkide<\/em><\/a> <\/em>all\u00e4\u00e4r k\u00fc\u00fcnitab nii eest kui ka tagant nabani, k\u00fclgedelt aga ei ulatu v\u00f6\u00f6nigi. Teinekord on j\u00f6kk <\/em>l\u00fchemgi veel. K\u00e4ised seevastu on \u00fclaosas lopsakad, kahanedes kiirelt k\u00e4sivarre laiuseni. Sitsij\u00f6kkide madal p\u00fcstkrae hoiab kombekalt kaela l\u00e4hedale. <\/p>\n\n\n\n

Varrastel kuduja <\/strong>kolmene lutz<\/em><\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n

J\u00e4maja kootud k\u00e4iseid v\u00f5ib pidada S\u00f5rve naiste varrastel kudumise tippsaavutuseks. L\u00fchike \u00fclilaiade varrukatega kampsun. Kudumisel tarvitatakse enamasti peent valget l\u00f5nga ning vaheldumisi k\u00fcmmetkond koekirja \u2013 sakikirju, ripsiridasid, v\u00f5rkpatenti, auguridu, sakilisi servi jm. <\/p>\n\n\n\n

Kergelt vanutatud kampsuni h\u00f5lmad ning krae palistatakse erksav\u00e4rvilise kangaga. <\/p>\n\n\n\n

Kootud k\u00e4iseid kantakse pidulikumal puhul porsti peal. <\/p>\n\n\n\n

J\u00f6kk pole lihtsalt j\u00f6kk<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00f6kk oli omal ajal usutavasti staatuse, avatud silmaringi ning j\u00f5ukuse n\u00e4itajaks. \u00dc\u00fcratu paela ja pitsikulu v\u00f5tab ka t\u00e4nap\u00e4eval nii m\u00f5negi j\u00f6kiombleja <\/em>k\u00f5hklema. Sellegipoolest kanti kulunud uhkuseriiet hiljem t\u00f6\u00f6 juures. Selleks ajaks olid neilt paelad-pitsid lahti harutatud ja juba mujal tarvitusel.<\/p>\n\n\n\n

Erakordselt uhket ja suurlinliku v\u00e4ljan\u00e4gemisega S\u00f5rve j\u00f6kki kantakse enamasti kirikuue peal. Ilmas\u00f5jaeelsetel fotodel v\u00f5ib m\u00e4rgata, et t\u00e4ies saksariides prouade riidemood oli S\u00f5rve kuue ning j\u00f6ki kandjate omast lausa k\u00fcmmekond aastat kaasaegsem… <\/p>\n\n\n\n

Kas uusima moe j\u00e4rgi riietujad ka ilusamad v\u00e4lja n\u00e4evad, j\u00e4\u00e4b juba vaataja otsustada.<\/p>\n\n\n\n

\n
Ansek\u00fcla j\u00f6kk<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\n\n\n