{"id":2966,"date":"2020-05-14T08:22:00","date_gmt":"2020-05-14T06:22:00","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=2966"},"modified":"2021-01-29T23:38:46","modified_gmt":"2021-01-29T21:38:46","slug":"ratikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/jamaja-naiste-rahvariided\/ratikud\/","title":{"rendered":"R\u00e4tigud \u2013 r\u00e4tikud"},"content":{"rendered":"\n

S\u00f5rve r\u00e4tik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rve r\u00e4tik on \u00fcks t\u00e4iesti omaette n\u00e4htus. Sel ajal, kui S\u00f5rvemaa oli k\u00f5vasti \u00fclerahvastatud (n\u00e4iteks Ilmas\u00f5ja <\/em>ning suure s\u00f5ja <\/em>vahelisel ajal), oli eluliselt t\u00e4htis omale mingi p\u00f5llut\u00f6\u00f6st s\u00f5ltumatu elatusallikas leida. Nii hakkasid mitmed S\u00f5rve naised tegelema k\u00e4sit\u00f6\u00f6ga. Muuhulgas ka r\u00e4tikute kudumisega. <\/p>\n\n\n\n

R\u00e4tikukudujaid oli S\u00f5rves nii palju, et S\u00f5rve r\u00e4tikuid j\u00e4tkus ka mujal Saaremaal kandmiseks.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rve r\u00e4tikud kooti tihedad linased, 19. sajandi teises pooles juba puuvillased. V\u00e4rvideks mitut tooni punane ja hallikassinine, m\u00f5nikord ka tume-lillakassinine. Puuvillast niiti toodi kudumiseks Kuressaare linnast v\u00f5i ka kaugemalt. N\u00e4iteks Rootsist.<\/p>\n\n\n\n

R\u00e4tik <\/strong>piha<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rve r\u00e4tikut kanti peas enamasti m\u00fctsi peal. M\u00fcts seerati umbest t\u00e4pselt keske <\/em>pealage ning t\u00f5mmati r\u00e4tik selle peale nii, et m\u00fctsi kirjad kenasti paistma j\u00e4id. <\/p>\n\n\n\n

Et S\u00f5rve r\u00e4tik oli \u00fcsna v\u00e4ike, ulatusid nurgad napilt l\u00f5ua alt kahe s\u00f5lmega kinni. Tihedast kangast r\u00e4tik hoidis selgelt kolmnurka. Pole ka v\u00f5imatu, et r\u00e4tikuid just sellesama \u201c\u00f5ige\u201d silueti hoidmise nimel t\u00e4rgeldati ja triigiti. Kuidas muidu saab olla, et terve kirikut\u00e4is naisi kannab S\u00f5rve r\u00e4tikut kui \u00fche lauaga l\u00f6\u00f6dud.<\/p>\n\n\n\n

3 suurt s\u00e4\u00e4dust<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

  1. M\u00fctsiga v\u00f5i ilma, s\u00f5rulaste kootu v\u00f5i Riia linnast toodu – r\u00e4tiku pealmine nurk su selja taga olgu ikka pikem ja alumine j\u00e4\u00e4gu varju. <\/li>
  2. Kui kodunt minek, tuleb eesmised r\u00e4tikunurgad kindlasti l\u00f5ua alt kahe s\u00f5lmega siduda. No kui just paks villane r\u00e4tik peas, siis v\u00f5id ka vedrun\u00f5elaga kinnitada.<\/li>
  3. Passi peale, et otsakondi peal su tukk ei lehviks! Kui vaja v\u00f5ta v\u00f5i juukseklamber appi, aga otsaesine olgu juustest vaba.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Need kolm s\u00e4\u00e4dust on kohe kindlad s\u00e4\u00e4dused ning omal vanad naised juba selliseid \u00fcleastumisi ei m\u00e4rkamata ei j\u00e4tnud!<\/p>\n\n\n\n

    Pitssallid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Et juba tsaariajal meeldis patisakstele osta kohalikku k\u00e4sit\u00f6\u00f6d ning tol ajal olid moes peenest villasest l\u00f5ngast pitssallid ja -r\u00e4tikud, kooti sarnaseid ka S\u00f5rves. R\u00e4tikuraami v\u00f5is leida vaata\u2019t igast teisest perest. Ilmselgelt ei kootud pitssalle mitte ainult m\u00fc\u00fcgiks, ikka kiriku\u00f5uel uhkeldamiseks ka! <\/p>\n\n\n\n

    T\u00e4nase p\u00e4evani m\u00f5nes peres kootavaid pitssalle kantakse enamasti ilu p\u00e4rast. \u00d5igupoolest annab \u00f5huline kude ka p\u00e4ris h\u00e4sti sooja.<\/p>\n\n\n\n

    Koduvillased r\u00e4tikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Esiti kanti S\u00f5rves kahest laiast kokkuaetud suureruudulisi suurr\u00e4tte. V\u00e4rvideks lambapruun ja valge. Sarnased suured kootud r\u00e4tid sobisid tekiks nii oetes <\/em>kui ka ree peal tarvitamiseks.<\/p>\n\n\n\n

    Eesti Vabariigi algusaastatel jagati k\u00e4sit\u00f6\u00f6kursustel ja -ajakirjades ohtralt \u00f5petusi mitmesuguste r\u00e4tiks sobilike koekirjade kudumiseks. Kudumises juba vilunud <\/em>S\u00f5rve naised v\u00f5tsid need ka m\u00f5nuga tarvitusele, valmistades nii lihtsaid pruune pear\u00e4tte kui ka vikerkaarev\u00e4rvilisi salle. Viimased said mitmele S\u00f5rve naisele oluliseks sissetulekuallikaks veel 1960. aastatelgi, kuna osutusid siin baseeruvate N\u00f5ukogude ohvitseride abikaasade hulgas hinnatud riideesemeteks.<\/p>\n\n\n\n

    S\u00f5rve naised koovad ning kannavad sooje villaseid pear\u00e4tte, salle ja suurr\u00e4tte t\u00e4nasel p\u00e4evalgi.<\/p>\n\n\n\n

    \n\n\n\n
    \n
    Ansek\u00fcla r\u00e4tikud<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
    \n\n\n\n