{"id":2963,"date":"2020-05-07T08:19:00","date_gmt":"2020-05-07T06:19:00","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=2963"},"modified":"2021-01-29T23:39:22","modified_gmt":"2021-01-29T21:39:22","slug":"peakatted","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/jamaja-naiste-rahvariided\/peakatted\/","title":{"rendered":"M\u00fcts, \u00fcll, lina ning tanu \u2013 peakatted"},"content":{"rendered":"\n

Tanuta \u00fcle toa…<\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rulaste muistised <\/em>tanud on k\u00f5rged tugevajooneliste punaste lilltikandite ning hundihamba-servakirjaga. On sihuke \u00fctlemine, et tanuta \u00fcle toa ei v\u00f5i mitte minna, ju seda va tanu siis ka \u00fcsna p\u00fcsivalt pees <\/em>peeti. <\/p>\n\n\n\n

Tanukandmine kadus tasapisi moest, kui uuemoelised kuued valitsema said, millalgi 19. sajandi teises pooles. Sel pildil tanuga naisest aastast 1909 (ERM Fk 111:66<\/a>) on tanu t\u00f5en\u00e4oliselt juba lihtsalt fotograafi r\u00f5\u00f5muks p\u00e4he pandud. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcll taal pees kut…<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rve naise teine tore peakate \u2013 sarik\u00fcll \u2013 on samuti praeguseks \u00fcsna moest l\u00e4inud. Kahe pisut v\u00e4ljapoole hoidva k\u00f5veriku sarvega punasep\u00f5hjaline m\u00fcts oli 19. sajandi esimeses pooles nii t\u00fcdrukute kui ka naiste \u00fcsna tavap\u00e4rane peakate (nagu siin pildil n\u00e4ha . <\/p>\n\n\n\n

Lambanahkse voodriga \u00fcll on \u00fcllatavalt mugav ning soe peakate. Varemalt mustast tallenahast servaga uhkeldanud m\u00fctsid \u00f5mmeldakse S\u00f5rves juba ammugi villasest riidest. Ju polnud s\u00f5rulastel musta tallenahka nii ohtralt k\u00e4es kui \u00fcllikandjad seda vajasid.<\/p>\n\n\n\n

Sarik\u00fclli kantakse t\u00e4nap\u00e4evase vaataja jaoks ehk pisut ootamatult. \u00dclli sarved s\u00e4titakse \u00fcks otsaette ning teine taha (vaata vahvaid s\u00f5rulasi kandmas kirikuriideid 1895 aastal fotolt ERM Fk 147:39<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Sedasi saab sandi ilmaga \u00fcllile mugavasti ka r\u00e4tiku peale siduda.<\/p>\n\n\n\n

Linat\u00e4is r\u00f5\u00f5mu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcht kauneimat S\u00f5rve naise pidulikku peakatet \u2013 pealina \u2013 ei oska t\u00e4nap\u00e4eval vist enam keegi p\u00e4he siduda. Ligi kahemeetrist fileepitsi, kuldkardpaela ja siidlintidega kaunistatud lina kanti lihtsa valgest kangast m\u00fctsitaolise lihttanu peal (vaata, kui muljetavaldav peakate see r\u00f5\u00f5mulina ikka on siit: ERM Fk 187:41<\/a> ja ERM Fk 187:42)<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Noorte naiste ehe seoti p\u00e4he alles kirikuv\u00e4ravas oskajate vanade emaste <\/em>poolt. Et selle t\u00f6\u00f6 eest anti palgaks apa <\/em>viina ning noori naisi oli S\u00f5rvemaal palju, keelas kiriku\u00f5petaja selle eitede p\u00fchap\u00e4evahommikuse lisateenistuse \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n

Linasidumisoskus kadus kogukonnast seepeale juba paarik\u00fcmne aastaga igavikku.<\/p>\n\n\n\n

Moodu-v\u00e4rk<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui 19. saj teises pooles tulid Saaremaal moodi varrastel kootud nolkm\u00fctsid<\/em>, v\u00f5tsid Taga-S\u00f5rve naised ka selle moe r\u00f5\u00f5muga kanda. Eks oli villane tuttm\u00fcts hulga mugavam peas pidada kui \u00fcsna kipaka olekuga tanu. Teha kah t\u00fcki ladusam. <\/p>\n\n\n\n

M\u00fctsi servakirjadeks on tagas\u00f5rulastel ikka olnud v\u00f6\u00f6kirja sarnane muster. Esimestel aastak\u00fcmnetel suuremustriline punane l\u00f5igatud nurkadega romb, kirjal\u00f5ngaks valge poomvildne<\/em>. Punane l\u00f5ng kadus tasapisi kirjadest.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4evase m\u00fctsi serva kaunistab pea \u00fclenisti puuvillavalge viirg v\u00e4heste ereroosade, -roheliste v\u00f5i –orankside tripsudega<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fcts ise kahanes sajandi teiseks pooleks napiks tanusarnaseks peakatteks. Nii nimetatigi m\u00fctsi m\u00f5nikord kiritanuks<\/em>! Et m\u00fcts ehk kiritanu <\/em>ikka kenasti vissisti <\/em>pealael k\u00f5rguks, kootakse J\u00e4maja m\u00fctsi vooder v\u00e4ga j\u00e4medast takusegusest l\u00f5ngast.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fctsi sopp <\/em>tehakse uuemal ajal \u00fcsna kitsas ning pikkuselt ulatub see vaevu \u00f5lani. Naistel ripub nolk <\/em>paremal, t\u00fcdrukutel vasakul.<\/p>\n\n\n\n

Uhked tutid, siiditutid…<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tagas\u00f5rulaste viimase moe j\u00e4rele tehtud m\u00fctsitutt v\u00f5tab esmakohtumisel s\u00f5natuks. <\/p>\n\n\n\n

Varasem \u201cnormaalne\u201d villasest l\u00f5ngast tutt on kosunud helmeste, pitsi ja kardpaelaga kaunistatud t\u00f5eliseks ekstravagantsuseks. Pea m\u00fctsiga \u00fchte m\u00f5\u00f5tu v\u00e4rvilistest ilpudest <\/em>kaunistus on tihti aga nii suur ning raske, et seda tuleb kanda \u00f5lal. M\u00fcts ise seotakse paelakese abil p\u00e4he v\u00f5i kinnitakse nallidega<\/em> juuste k\u00fclge. <\/p>\n\n\n\n

R\u00e4tik <\/strong>peele<\/em><\/strong>!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Et tuulisel S\u00f5rvemaal oma k\u00f5rvu mitte peast puhuda lasta, kannavad S\u00f5rve naised nolkm\u00fctsi peal pea alati ka S\u00f5rve r\u00e4tikut. Ruudukujulist linast sinise- v\u00f5i punaseruudulist pear\u00e4tti. \u00dcsna napilt l\u00f5ua alt kinni ulatuv kodukootud r\u00e4tik on k\u00f5va ning hoiab selja tagant selgelt-sirgelt kolmnurka (nagu n\u00e4iteks noortel naistel sel Evald Allase fotol<\/a>;<\/a> ERM Fk 447:44<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

Kui omale J\u00e4maja kirim\u00fctsi peal kandmiseks pear\u00e4tti valid, katsu ka kanga vormishoidvust silmas pidada!<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n
\n
Ansek\u00fcla m\u00fcts<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\n\n\n\n