{"id":1825,"date":"2019-04-01T09:00:46","date_gmt":"2019-04-01T07:00:46","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=1825"},"modified":"2021-09-04T07:53:29","modified_gmt":"2021-09-04T05:53:29","slug":"sorulaste-patitegu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/sorulaste-patitegu\/","title":{"rendered":"S\u00f5rulaste p\u00e4titegu"},"content":{"rendered":"\n

Lugu p\u00e4ttide valmistamisest ja kandmisest S\u00f5rves ja mitmel pool Saaremaal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Entsel aal ning niidsel aal<\/em><\/p>\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6: Vesikonna Katrina ja Tammeougu Mari<\/p>\n

Projekti eestvedaja: Vesikonna Katirna<\/p>\n\n\n

Mis p\u00e4tt?<\/h3>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval teatakse, et kui p\u00e4tid, siis ikka (ja ainult) muhulaste uhked tikitud p\u00e4tid. Siiski kanti \u00fcsna sarnaseid, mitte k\u00fcll enamasti nii uhkeid jalavarje, kogu Saaremaal, Hiiumaal ja m\u00f5nel pool mandrimaalgi<\/em>. P\u00e4tid, mida m\u00f5nel pool ka pasteldeks (J\u00e4rve k, Ans) v\u00f5i vatukateks (Khk) nimetatakse, on \u00fched p\u00f5lised saarlaste jalan\u00f5ud. Kerged villasest riidest ja enamasti kenasti jala j\u00e4rele istuvad k\u00e4imad.<\/p>\n\n\n\n

Kui m\u00f5nel pool Eestimaal kandis talupoeg veel 19. sajandil nahast pastlaid, k\u00e4isid saarlased juba ammugi kingadega (Kaarma, Voolma 1981). Teinekord isegi t\u00f6\u00f6 juures. Koduse jalan\u00f5una ning igasugu keerulistel perioodidel on saarlased endale ajast aega riidest p\u00e4ttisid meisterdanud. Kuldav\u00e4\u00e4rt oskus, mille l\u00e4bi mitmesuguseid h\u00e4daaegu oluliselt mugavamalt \u00fcle elatud on.
<\/p>\n\n\n\n

Praeguseks on ajad juba m\u00f5nda aega mugavad ja odavad olnud. Kunagi varem pole saanud omale ka v\u00e4ikseima v\u00f5imaliku \u00fche tunni t\u00f6\u00f6tasu eest mitu paari (v\u00e4hekasutatud) jalan\u00f5usid osta. P\u00e4tivalmistamise kunst on j\u00e4\u00e4nud \u00fcsna unustuste h\u00f5lma. Kuigi praktiline vajadus p\u00e4tte valmistada n\u00e4ib olevat kadunud, on v\u00e4\u00e4rtushinnangud ometigi muutumas. P\u00e4tid kui h\u00e4dap\u00e4rased jalan\u00f5ud on endale haaramas uut ja hoopiski edevamat positsiooni.
<\/p>\n\n\n\n

Nii materjalid, valmistamise nipid kui ka p\u00e4ttide tarvitamine on pidevas muutuses. Kuni on veel p\u00e4tikandjaid ja \u00f5mblejaid, areneb p\u00e4tivalmistamise kunst muudkui aga edasi.   <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Ega need igap\u00e4evased p\u00e4tid teab mis uhked jalan\u00f5ud olnud. <\/em>
Kivi. A, Pommp\u00e4tid, ERM Fk 553:1, Eesti Rahva Muuseum
http:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/656193 <\/a><\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

P\u00e4tivalmistamise peen kunts<\/em><\/h3>\n\n\n\n

Et p\u00e4ttmeister saaks t\u00f6\u00f6le asuda, vajab ta s\u00fclet\u00e4it mitmesugust kraami… <\/p>\n\n\n\n

V\u00e4listald<\/h5>\n\n\n\n

P\u00e4titaldade valmistamine on ikka keerukoht olnud ja seet\u00f5ttu eriti p\u00f5nev uurimisteema. Peavad ju jalan\u00f5ude tallad olema vastupidavad, mitte liiga libedad, pidama vett ja olema parasjagu painduvad, ent mitte v\u00e4ga pehmed. Sobilikku materjali on otsitud ja leitud \u00fcsna ootamatutest paikadest.
<\/p>\n\n\n\n

Varasemal ajal \u00f5mmeldi riidest tehtud p\u00e4titallad takuse, kanepise vm tugeva l\u00f5ngaga l\u00e4bi, nii et sinna j\u00e4id j\u00e4medad nupud. Selline tald oli kena ja tugev. Tallad t\u00f5rvati veel teinekord \u00fcle ka, et vastupidavust ja veekindlust lisada (Khk, Lonn ja Niit 2002). Taoliste n\u00f5elutud taldade \u00f5mblemist m\u00e4letavad veel nii Helju kui ka Tiiu (Krj,  Pha). Saaremaiseid n\u00f5elutud taldadega p\u00e4tte saab veel vaadata Eesti Rahva Muuseumis (Jaani khk, ERM A 611:180<\/a>).
<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks lemmik-tallamaterjale on ajast aega olnud nahk. Eriti hea olla olnud pargitud paks h\u00e4rja- v\u00f5i lehmanahk. Enne teist maailmas\u00f5da sai taolisi, juba valmisl\u00f5igatud ning \u00f5mbluse tarvis serva uuristatud soonega p\u00e4titaldu osta ka poest. Nahk olla olnud hirmus paks ning k\u00f5va. Arnu jutustas, et tema oli ikka lapsena m\u00f5elnud, et ju see piisoninahk oli (Ans).
<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4evased p\u00e4tid tehakse \u00fcldiselt samuti nahast tallaga. Olgu selleks siis p\u00e4ris- v\u00f5i vahel ka kunstnahk, paksem v\u00f5i \u00f5hem. Libeduse kartjad s\u00e4tivad tallanaha sametise poole v\u00e4lja. Rohkem vastupidavust vajavatel p\u00e4ttidel j\u00e4etakse v\u00e4ljapoole siledam ja pisut mustust taluvam k\u00fclg. Et \u00f5ues p\u00e4ttidega \u00fcldiselt enam ei k\u00e4ida, pole p\u00e4titalla veepidavus ning vastupidavus nii olulised kui varasemal ajal. <\/p>\n\n\n\n

P\u00e4titallainnovatsioon<\/h5>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>
\n

Lepigu Merike tallutas \u00f5ige mitu paari p\u00e4tte j\u00f5ulupaki sisse.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Merike: “Vanaema Akiliina tegi endale igap\u00e4iseid p\u00e4tte talveks. P\u00fcsut suuremad, et villased sokid sisse mahtvad, ning tallad olid p\u00f6imitud tugevast n\u00f6\u00f6rist, mis umbest n\u00f6\u00f6la taha mahub. Sui k\u00e4is ainiti paljajalu. Muid jalavarje tal ei ollagi.”<\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Kui meite <\/em>maanteedele ilmusid jalgrattad (Eesti ajal), hakati p\u00e4titaldu ka vanadest jalgrattakummidest tegema. Pehmed tallad sai sisekummist, tugevad v\u00e4liskummist. Rattakummidest taldadega oli igavene h\u00e4da. M\u00e4rja k\u00e4es kiskusid need k\u00f5veraks ja v\u00f5isid t\u00e4itsa vindi sisse v\u00f5tta. Kuivades l\u00e4ksid j\u00e4lle sirgemaks tagasi.
<\/p>\n\n\n\n

Autokummid on muidugi juba t\u00fckkis <\/em>p\u00f5nevam ja tugevam materjal. S\u00f5jav\u00e4e-veoauto sisekumm oli ihaldusv\u00e4\u00e4rne ja t\u00f5hus tallamaterjal kolhoosiaja algul (1950-ndatel). \u00c4rivaistuga peremehed kauplesidki piirivalvuritelt vanu autokumme p\u00e4timaterjaliks. \u00dchest suure veoauto sisekummist j\u00e4tkus terve pere p\u00e4titaldadeks mitmeks aastaks.
<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5husaid p\u00e4titaldu tehti ka s\u00f5iduautode v\u00e4liskummidest. Priidi teadis selgitada, et p\u00e4titalla jaoks h\u00f6\u00f6veldati noaga kummi pealmine sakiline kiht maha. Paras talla paksus oli nii 6-7 mm ringis (J\u00e4m). Sellegipoolest tegi nii m\u00f5nigi Taga-S\u00f5rve vanamees omale tugevad kummimustrilise tallaga p\u00e4tid. Naima teadis r\u00e4\u00e4kida, et poes teised olid siis naernud: \u201c\u00c4i tee, kust nee outud lahti p\u00e4\u00e4send on? Rattaj\u00e4lgi keik kuhad t\u00e4is<\/em>.\u201d (Ans)<\/p>\n\n\n\n

Koikla k\u00fclast p\u00e4rit Evi teadis lisada, et autokummi t\u00fckk aeti leivaahjus kuumaks ja venitati laiemaks. Autokummist tallad v\u00f5isid olla ligi s\u00f5rmepaksused. Need juba l\u00e4bi ei kulunud. Vahel tehti lausa k\u00fcmned uued pealsed samale tallale (Krj). Kumm saigi \u00f5ige kiirelt ete <\/em>populaarseks p\u00e4titallamaterjaliks. Eesti ajal olla lausa laatadel m\u00fc\u00fcdud spetsiaalseid kummitaldu p\u00e4ttide jaoks (Krj).
<\/p>\n\n\n\n

Alati on p\u00e4titaldadeks tarvitatud ka muud sobilikku j\u00e4\u00e4kmaterjali, mida kodust leida on. N\u00e4iteks kummi- v\u00f5i nahksaapa s\u00e4\u00e4ri, naha\u00f5mblemise j\u00e4\u00e4ke, tugevat kangast jne (J\u00e4m, Ans, Krj).<\/p>\n\n\n\n

Pealisriie<\/h5>\n\n\n\n

Pealisriideks tarvitatakse eelistatult tugevat ja paksu t\u00e4isvillast kangast. Enamasti tumedam kangas: t\u00fckk vanast mantlist, kodukootud villane t\u00fcss vm. P\u00f5lde k\u00fclast p\u00e4rit Helju s\u00f5nul kasutati vahel ka linast riiet v\u00f5i puldanit. Kui need hambapulbriga veeel valgeks kah teha, saad omal ete<\/em>-uhked p\u00e4tid! (Krj) <\/p>\n\n\n\n

Kodustel t\u00f6\u00f6p\u00e4ttidel on t\u00e4htis tugevus, talvistel soojus, ilup\u00e4ttidel v\u00e4ljan\u00e4ngemine. Muidugi on ajast aega pealisriiet ka igat moodi kaunistatud, n\u00e4iteks peene villase tikandiga (jajaa, mitte ainult Muhumaal, ehkki sellist tikkimiskultuuri mujalt ei leia!).<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

“Oh sool on nii uhked p\u00e4tid tehtud!”. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Ka egap\u00e4ised p\u00e4tid v\u00f5ivad kenad olla. Milvi ligi 50 a tagasi tikitud-\u00f5mmeldud kodused p\u00e4tid (Ans). <\/em><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

Vooder<\/h5>\n\n\n\n

P\u00e4ti sisevoodriks tarvitatakse enamasti linase kanga j\u00e4\u00e4ke, aga ka vanade teksap\u00fckste s\u00e4\u00e4ri, sitsiriiet jm kodus leiduvat meelep\u00e4rast kangast. Talla alla pehmenduseks-tugevduseks s\u00e4titakse t\u00e4nap\u00e4eval moodsaid s\u00fcnteetilisi materjale (nt lamineeritud porolooni) v\u00f5i pisut ajatumat villavatiini. Kodustest materjalidest sobib p\u00e4titalla pehmenduseks-soojenduseks ka jupike kaaritud lambavilla, kulunud villase soki s\u00e4\u00e4r v\u00f5i kampsunih\u00f5lm. Vajadusel saab lisada omale meelep\u00e4rase modernse jalas\u00f5braliku sisetalla v\u00f5i hoopiski villaga lambanahat\u00fcki (Ans).<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ttmeistri t\u00f6\u00f6riistad<\/h4>\n\n\n\n

K\u00f5ige olulisem on leida P\u00c4TIPAKK <\/h5>\n\n\n\n

ehk p\u00e4tiliist <\/strong>ehk laist<\/strong>. P\u00e4tipakk voolitakse sobilikust puuhalust\/klotsist, tihti kasepuust. P\u00e4tipakke peab kaks olema \u2013 oma liist kummagi jala jaoks. Helju teab, et neil kasutati ka \u00fcht liistu m\u00f5lema jala p\u00e4ti tarvis (Krj), aga Arnu s\u00f5nul sedasi \u00f5igeid jalan\u00f5usid ikka teha ei saanud (Ans).
<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4tipakk on \u00fcldjoontes jalakujuline puut\u00fckk. Vahel oli sellel veel lahtik\u00e4iv \u00fclemine osa ehk p\u00e4ti upits<\/strong>. Kui upits paku pealt \u00e4ra v\u00f5tta, saab p\u00e4ti mugavasti pakult maha t\u00f5mmata (Krj).<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ttide kuldajal oli laiste <\/em>igas peres terve suur kotit\u00e4is. Igat tegu ja m\u00f5\u00f5tu. Nagu pererahval jalgugi. Laste igap\u00e4evases muutumises jalgadele sobilikku pakku alati v\u00f5tta polnud. Siis vooliti sobiv p\u00e4tipakk loomapeedist (Krj) v\u00f5i leikest<\/em> (Ans, Khk).
<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Kui sul oma jalale sobilikku m\u00f5\u00f5tu p\u00e4tipakku pole, tuleb sul see kas ise meisterdada v\u00f5i kusagilt laenata.<\/p>\n\n\n\n

Sobiva p\u00e4tipakuta pole ka p\u00e4titegu.<\/p>\n\n\n\n

Pildil: Meistritelt kokkulaenatud mitut m\u00f5\u00f5tu p\u00e4tipakud ootavad s\u00f5rulaste p\u00e4titegu.<\/em>
<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6riistad<\/h5>\n\n\n\n

P\u00e4ttmeistri t\u00f6\u00f6laual on j\u00e4rgmised t\u00f6\u00f6riistad: <\/p>\n\n\n\n