{"id":1305,"date":"2019-03-14T09:01:23","date_gmt":"2019-03-14T07:01:23","guid":{"rendered":"http:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/?p=1305"},"modified":"2021-01-29T23:28:55","modified_gmt":"2021-01-29T21:28:55","slug":"muts","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/xn--srvemaa-90a.ee\/index.php\/souke-sorvemaa\/ansekula-naiste-rahvariided\/muts\/","title":{"rendered":"M\u00fcts"},"content":{"rendered":"

Peakattevalik on Ansek\u00fcla kandi naistel mitmekesine. Esiti olid S\u00f5rve emaste peakatted \u00f5ige uhked. K\u00f5rge tikitud tanu, pidulikumal puhul koos linaga. Vilu<\/em> ilmaga sarik\u00fcll<\/em>.<\/p>\n

Kusagil sada ja viisk\u00fcmmend aastat tagasi hakkasid naised varrastel nolkm\u00fctse<\/em> kuduma (19. saj keskpaiku). Esiti kanti neid kodus t\u00f6\u00f6 juures. Aja edenedes ka pidupuhkudel.<\/p>\n

Nagu k\u00f5igi muude riietegi puhul, on sinist karva m\u00fctsid-tanud tehtud leinaajal tarvitamiseks.<\/p>\n

Kombed \u2013 kombed<\/h3>\n

Nolkm\u00fctsi<\/em> kantakse peanupu otsas. K\u00f5rvad j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja. Kulmud j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja. Vaata\u2019t terve otsakont<\/em> j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja.<\/p>\n

Juuksed silutakse otsaesiselt k\u00f5rvale, m\u00fctsi alla. Kui tukk muidu paigas ei p\u00fcsi, tuleb juukseklambrit tarvitada.<\/p>\n

Et m\u00fcts pealael paigal p\u00fcsiks, peab see olema kenasti tihedalt peente varrastega ning pea j\u00e4rgi kootud. On hea, kui juuksed on patsi v\u00f5i krunni keeratud, siis m\u00fcts ei liigu koos juustega. M\u00fctsi paigalhoidmiseks kasutatakse ka l\u00e4bi m\u00fctsi juuste k\u00fclge kinnitatud nalle<\/em>.<\/p>\n

Kihelkonna pool on tavaks \u00f5mmelda nolkm\u00fctsi k\u00fclge kaks l\u00f5ngast keeratud paelakest. Need saab juuste alt kuklas kokku siduda.<\/p>\n

Omal ajal tarvitati nolkm\u00fctsi<\/em> peas pidamiseks pear\u00e4tti. Olgu see siis narmaste ja roosidega peenvillane v\u00f5i S\u00f5rve ruuduline. R\u00e4tik s\u00e4ti p\u00e4he nagu tavaliselt. Lihtsalt vaata, et otsaeest j\u00e4\u00e4ks m\u00fcts kenasti n\u00e4ha. K\u00f5rvad saavad kenasti tuulevarju ning korralikult seotud pear\u00e4tik n\u00e4eb t\u00f5eliselt kena v\u00e4lja!<\/p>\n

\u00dcks pisiasi veel \u2013 m\u00fctsi sopi keeravad mehenaised paremale, t\u00fcdrukud vasakule \u00f5lale.<\/p>\n

Superpidulik tanu<\/h3>\n

Kaunist tikitud tanu kanti nii ammusel ajal, et fotosid nende kandmisest ei ole. K\u00fcll aga on muuseumis alles paar uhket tikitud Ansek\u00fcla tanu.<\/p>\n

K\u00f5rge, papile t\u00f5mmatud ja paksude villasest l\u00f5ngast tikanditega ehitud tanu sobib kanda eesk\u00e4tt vanemat t\u00fc\u00fcpi riietega. Tanu n\u00f5uab oma k\u00f5rvale kindlasti p\u00f5lle ja v\u00f5imalusel ka vammust<\/em>.<\/p>\n

M\u00f5istagi tuleb tanu kandmiseks abielus olla.<\/p>\n

\u00dcks ees ja teine taga<\/h3>\n

\u00dcsna samal ajal tanudega kandsid Ansek\u00fcla kihelkonna naised ka sarilik\u00fclle<\/em>. M\u00fctsi serv ja sarved \u00f5mmeldakse mustast tallenahast. Uuemal ajal ka mustast t\u00fcssist<\/em>. \u00dclli<\/em> p\u00f5hi (lagi, lagipealne) tehakse punasest villasest poekangast. Vahel \u00f5mmeldakse \u00f5mbluste vahele ka mustad v\u00f5i sinised terad. M\u00fctsi pesa k\u00e4ib lambanahkne, soe karv vastu pead.<\/p>\n

P\u00e4he seeratakse<\/em> sarik\u00fcll<\/em> ehk pisut ootamatult \u2013 \u00fcks sarv ette ja teine taha. Punane m\u00fctsip\u00f5hi moodustab pealael kaks toredat \u201ckiisuk\u00f5rvakest\u201d ehk toppi<\/em>.<\/p>\n

Sandi<\/em> ilmaga aitab ka \u00fcllile<\/em> pear\u00e4tt peale siduda. Lihtsalt tuleb vaadata, et sarvi liiga l\u00f6mmi ei mutsiks<\/em> ja peakate ikka vormikana k\u00f5rguks.<\/p>\n

\n
\n