Must kuub
Veel sada seitsekümmend aastat tagasi kanti Sõrves üleni musta kurdus kuube. Kahjuks pole ühtegi neist teadaolevalt alles. Nii polegi meil andmeid, et kas sõrulaste mustal kuuel käisid peal traksid või napp porst nagu Vormsi kuuel. Ehk pidas sel ajal vaid poolde säärde ulatuvat kurdus kuube ülal hoopis kirivööpael nagu Ruhnus tänase päevani?
Leinakuued jäidki vanima moe arulisteks – peaaegu üleni mustadeks kuubedeks. Kuue alläärt ehib lai erekollane pael, mille ääres omakorda kitsas mitmevärvilistest lõngadest põimitud pook. Musta leinakuue külge aetakse sinise-rohelise kirju porst.
Poevärvid
Umbest natuse enne seda, kui müügile tulid kardkarpides anillinvärvid, hakkasid tagasõrulased kuue alaossa kuduma punaseid viirgasid. Alguses madarapunaste kirjadega kuued muutusid ete-nobest üsna tänapäevaste Anseküla kuubede sarnasteks. Esialgu olid kirikuued tänapäevastest märkimisväärselt lühemad.
Jämaja kuue tollisügavused krooked polegi kurrud, neid nimetatakse lappvoltideks.
Porst ümber abude
Porst kooti esiti täplikust villasest kangast. Kaelaava käis üsna suur. Peaaegu ruudukujulised porstilapid kaunistati küljelt ning ülaservast värviliste või kuldsete paelte ja pitsidega.
Ajapikku muutusid kuued pikemaks ja porsti kaelaava väiksemaks. Porst ise aga jäi aina napimaks, ulatudes vaid vaevu rinna alla. Teinekord on porst lühemgi veel.
Täplik porstikangas asendati läikiva atlassiidi, kirju poekanga või roosiliste villaste rätikutega. Kaunistusteks aetakse porstile peale nii palju kuldkardpaelu, siksakpaelu, siidipaelu, pitse, litreid ja klaashelmeid, kui abude ümber panna annab.
Poomvildsed valged viirad
Ajapikku kasus kuub aina pikemaks ning kuue viirad aina laiemaks. Viirgade madarapunasest on tänaseks saanud üsna hele oranžikas toon.
Kuue alumist serva ehtinud põimitud pooga asemel tuli tarvitusele lai erksavärvilistest lõngadest kujutud või eegeldut pael. Teisekorra heegeldatakse paelale veel ka kirju pits serva.
Uuema aja Sõrve kuub ulatub päris kinganinadeni.
Et sõrulased pole riietust mitte sääduste vaid ikka omaenese tahtmise järgi teinud, leiab vana moe järgi tehtud kuue küljest teinekord tükkishoopis uuemat sorti porsti või vastupidi. Ka leinakuub võib teinekord punasekirju porstiga olla või punasel kuuel sinine porst. Mine siis võta kinni!
Parem kui kaks
Sõrve naised kandsid tihtipeale seljas kahte kuube korraga. Pealpool kas uuem ja uhkem või siis tükkisoopis vanemat kirja kuub.
ERM-is on hoiul 19. saj lõpul tehtud foto, kus tagasõrve naise kaks kuube kenasti ka näha on. Tõenäoliselt üleni musta vanamoelise leinakuue änna alt paistab uuem ning pikem kirikuub. Just sedasi ollagi vanemal ajal leina-ajal ning eriti pidulikul puhul käidud.
Tänapäevane moe on teine ning elu vaesem, nõnda et sõrve naisel on änamasti umbest üks kirikuub seljas.
Sõrve kuub on ligi kolm meetrit lai. Kuue alläärde aetakse erkudest lõngadest kootud või heegeldatud pael. Sõrve kuub on kena riie, sellega aitab iga ilmaga ringi lasta. Teisekorra pannakse kuub ilma vööta selga. Pidupuhul on vöö alati peal!
abud – õlad, turi, selja ülaosa
abude ümber – ümber õlgade, selga
aruline – sarnane, taoline, lähedane
eegeldut – heegeldatud
ete-nobest – eriti kiiresti, kiirelt, väledalt
kardkarp – plekkpurk
kasuma – kasvama
kirikuub – põikjooneline Sõrve rahvariideseelik
kirivööpael – kirivöötehnikas kootud rahvariidevöö
kujutud – kootud
kurdus, kurrudut – kurrutatud, plisseeritud
kuub – seelik, ka kleit
niidne aeg – tänapäev
poomvildne – puuvillane
porst – Taga-Sõrve rahvariideseeliku pihikuosa
selga ajama – selga tõmbama, üll panema
säädus – kord, seadus, eeskiri
teisekorra – mõnikord, vahel
täplik – raanutehnikas kootud kangas
tükkisoopis – hoopiski
umbest – täpselt, parajasti, parasjagu
vanemat kirja – vanema moe järele tehtud mustriga
viirg – laiem joon
änamasti – tavaliselt
änd – saba, siin seelikusaba
öieti – õigupoolest, korrektselt võttes, -tehes, -öeldes
Vanemat kirja Taga-Sõrve kuubesid on muuseumides hoiul kümmekond: ERM A 291:376; ERM 6071; ERM 12582; ERM A 291:239; ERM A 509:5104; SM 2032 T 203; SM 2055 T 209; SM 364 T; EVM E 130:62.
Kuueta porste on tosinajagu: ERM A 291:376; ERM 6055; ERM 6067; ERM 12515; ERM 12516; ERM A 395:99; ERM 12555; ERM A 395:100; ERM A 509:2217; ERM A 509:2279; ERM A 559:685; ERM A 559:684; EVM E 130:64
Uuemat kirja Jämaja kuubesid nii porstiga kui ilma leidub praegu veel tagasõrulaste kodudes, paarkümmend kuube on hoiul ka muuseumides: ERM A 1020:106; ERM A 308:11; ERM A 358:27; ERM A 423:6; ERM A 443:69; ERM A 490:164; ERM A 490:163; ERM A 490:165; ERM A 509:2012; ERM A 509:2052; ERM A 509:2053; ERM A 509:2114; ERM A 509:2117; ERM A 509:2152; ERM A 561:156; ERM A 660:73; ERM A 978:7; SM 376 T 187; SM 2062 T 214; SM 10646:1; AM 27468 E 2914; AM 20644:1 E 2016; AM 4573 E 636.
Kolm uuemat porsti ilma kuueta veel lisaks: ERM A 509:2227; ERM A 490:142; ERM A 490:143
Musti kuubesid ehk leinakuubesid on alles vähemalt neli: ERM 18838; ERM A 490:168; ERM A 509:2151; SM 374 T 185.
Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.