Sukad, sukavarred, sukapailad – sukad, säärised, sukapaelad

Tagasihoidlik toredus

Sõrve naised on ikka punaseid sukki kandnud. Ei ole neis sukkades mustrit ega miskit. Pole taarist. Ergust punasest värvist ja hästi jalasistuvast kujust on kenaduseks küll. Pöiseots kootakse sagedasti valge, nagu Sõrves kombeks. (Siit saad lugeda ka Anseküla sukkade kohta!)

Peale sajandivahetust hakati sukki tegema tükkisoopis mustast lõngast. Hiljem tulid moodi kõiksugu peenemad materjalid. Tänapäeval passib Sõrve kuuega ka poomvildseid või peenvillaseid poesukki ähk sukkpükse tarvitada. Siidised õhukesed sukad talunaise riietuse juurde hästi ei passi. Pealegi – kes mäletab põhikooli füüsikatundi, see teab, et siidi vastu villast hõõrudes saab lihtsasti elektrit teha. 

Päris paljasääri käimist peeti varasemalt naisterahvale sobimatuks. Pealegi, kui rohkem käimist, hõõruvad villased kuueservad jalasääred hellaks. Soovimatut säärepaljastamist aitavad ära hoida vildsed sukavarred.

Sukavarred käivad pöiseta

Et oleks vähem sukanõelumist, kandsidki muisitsed Sõrve naised sukavarsi igal võimalusel. Kõik kodused tööd tehti sukavarte väel. Paljajalu käidi lumeni välja. Talvisel ajal pandi pättide sisse lisaks ka paar (või ka kaks) vildseid kapetaid. Triibulisi ja mustrilisi sokke hakati kuduma siis, kui sukavarte moe juba mööda saamas oli. Selle aegas hakati kapetaid ka villasteks sokkideks nimetama.

Ka kirikus käidi teisekorra sukavartega. Kingad peeti kirguteel olles püus ning pandi alles enne kirikuõuele astumist jalga. Kabelis kingad on mõistagi suvine ja mitte eriti pidulik moe.

Kui sukad kootakse igasugu mustrist vabadena, siis sukavarte sääreotsa kaunistavad auguread ja vitsad. Enne vitsakeerdusid kasvatatakse mõned silmad juurde, et sukavarre alumine äär laiem oleks ja pisut jala peale ulatuks.

Paelasärts

sukapaela_sidumine

Et sukad või sukavarred jalas püsiks, siutakse need põlve alt kirjude sukapaeltega kinni. Ega seal pole mingeid uhkeid lipse-tutte taarist. Põhiline, et sukk püsti püsiks ning sukapael käimise ajal sääre ümbert ei kaoks. Siduda tuleb hoolikalt.

Sukapaelu tehakse mitmel moel. Enamasti kalasabakirja põimitud paelasid, vahel ka pöigeti viirgadega. Teinekord tarvitatakse tükkisoopis tihval kootud sukapaelu. 

Sõrulaste lemmikvärviks on ka siin soe erkpunane. Erksuse lisamiseks põimitakse vahele ka muud karva lõnga – lillat, valget, erkroosat, kollast, rohelist, sinist. Ega nii tühise asja kui naisterahva sukapaela tarvis miskit eraldi värvima hakata. Tarvitatakse seda karva lõnga, mida kodunt umbest lövab.




kabelis kingad – kingad palja jala otsas
kapetad – lihtsad vanamoelised villased sokid
karva – värvi
kirguteel – kirikuteel, teel kirikusse
löidma, lövab – leidma, leiab
moe – komme
muistine ammune, vana-aegne
pöiseots – suka/soki varbaots
püus – peos, käes
selle aegas – sel ajal
siutakse – seotakse
taarist, taaristked – tarvis, tarviski
tarvitatakse kasutatakse, tarvitatakse, pruugitakse
teisekorra – mõnikord
tükkisoopis – hoopistükkis
umbest – täpselt, parajasti, parasjagu


Jämaja kihelkonnast kogutud sukki on muuseumis tallel vaid üks paar, needki musta karva ja võimalik, et hoopistükkis meeste omad (ERM A 509:3305). Seevastu on alles päris mitu paari Anseküla kihelkonnast kogutud punaseid sukki, mis peaks üldjoontes Jämaja vanemate sukkade sarnased olema: ERM 5981; ERM A291:350; ERM A509:3173; ERM A265:16.

Sõrve sukavarsi on Eesti muuseumides hoiul vaid üks paar ERM A 490:147, vähemalt ühed punased sukavarred on alles ka erakogus. Venemaa Etnograafiamuuseumist leiab samuti ühe paari punaseid sukavarsi Torgust. 

Sõrve sukapaelu leiab Eestimaa muuseumidest seitse, Venemaa Etnograafiamuuseumis on hoiul veel vähemalt 4 paari tagasõrulaste sukapaelu. Kahjuks pole teada, millised sukapaelad kuulusid naistele, millised meestele: ERM 12443; ERM 12455; ERM 12474; ERM A 290:1063; ERM A 290:1064; ERM A 490:148; ERM A 291:374. 


Projekti “Jämaja naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 20152019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts. 

Attäh kõigile osalistele! 



Back to Top