Rätigud – rätid

Kohalike kangrute loodud Sõrve rätikut tunti üle Saaremaa. Peeneruuduline, valgest, punasest, hallikassinisest, mustjast linasest lõngast.

Suhteliselt väike tihedas koes rätt sobib naistele nii pähe kui ka ümber abude võtta. Ruutlik rätt passib ka meestel kaela siduda.

Talveks kootakse kangastelgedel villaseid pakse rätikuid nii peas kui ka ümber õlgade kandmiseks. Juba sadakond aastat on kootud ka peenest valgest lõngast pitsrätikud. Need, peamiselt küll iluasjad, annavad ka päris mõnusasti sooja.

Trükimustrilisi peenvillaseid ning puuvillaseid rätikuid on ajast aega Sõrve naistele toodud kingituseks mere tagant. Hea õnne korral saab neid ka kohalikelt kaupmeestelt. Kena puhta kirjaga ning meelepärast tooni rätiku leidmine on ajamahukas ettevõtmine.

Rätik tirkis pees ning

Nelinurkne rätt murtakse mööda diagonaali enam-vähem pooleks. Väiksem nurk jääb allapoole. Diagonaalserv näo poole. Eesmine äär keeratakse veel tollijagu tagasi.

Nüüd säti räti keskjoon pealaele. Kahekorra pööratud diagonaalserv palistab nägu, räti nurk jääb selja taha. Põskede juurest keera rätiserv tollijagu sissepoole. Nii tekib sinna väike voldike ja pale jääb kenasti räti alt välja.

Rätiotsad seo lõua all ühte või kahte sõlme.

Otsakont tuleb sul juustest puhtaks rookida. Ei tukka ega muid salke ei või räti alt välja piiluda. Kui vaja, võta nall appi! Pearätt peab ilusti sirgelt ja selgelt pähe passima.

Tõenäoliselt tuleb sul rätiku pähesidumist harjutada.

Möuke? Söuke!

Olenevalt ilmast on pearätik poomvildne, vildne või linune. Noortel ja suisel ajal heledam-õhem, väärikatel daamidel ning külmal ajal tumedam-soojem.

Räti värvi ning kirjade valimisel tasub arvestada oma meeleolu. Kui oluliseks pead, siis ka kiriku- ja riigipühasid või ajaloosündmuste tähtpäevi. Muidugi tasub meeles pidada, kelle kingitud üks või teine rätik on!

Naisel on, lapsel võib olla

Pearätti kannavad Sõrve naised vaata’t kogu aeg. Neiud-lapsed mitte ilmtingimata. Laste peakate valitakse eeskätt vajaduse järele.

Rätt seotakse ka Anseküla nolkmütsile peale. See ei püsi muidu ju õieti peaski, kui rohkem liikumist on. Pealegi – tuulega võid mütsiväel ringi koterdades oma kõrvad ära külmetada!

Teisekorra keeratakse roosiline rätt ka lihtsalt niisamati ümber abude. Ilu pärast.

Ümber kere

Suurrätte on Sõrve naised alati armastanud. Suur, soe, ruuduline, kodukootud. Varasemalt valge-lambapruuni ruudulised. Uuemal ajal õige mitut karva ning kirja.

Suurrätt võetakse ka suvel üle käsivarre, kui kaugemale asja on. Ilma võib ju iga kell viluks keerata. Pealegi on rätil kena istuda ja lõunat võtta. Kõva külmaga väljas olles keeratakse villastesse rättidesse nii tittesid, vanainimesi kui ka tuhlikorve.



abud – õlad, selg

kenad kirja – ilusa mustriga
kiri – muster
koterdama – (näiselt sihitult) ringi kõndima
linune – linane
möuke – milline
nolkmüts – pika sopiga tutimüts
olga – olgu
pale – nägu, põsk
passima – sobima, sobituma
pees – peas
poomvildne – puuvillane
ruutlik – ruuduline
seltsi – kaasa, ühes
söuke – selline
tirkis – püsti
tuhlikorv – kartulikorv
vildne – villane
vilu – jahe, külmavõitu

Ansekülast kogutud ruudulisi linaseid rätikuid on muuseumis kolm: ERM A 290:393; ERM A 291:362; ERM A 291:363.

Suurräti ja pearätiku kandmist on hästi näha paljudel Anseküla kihelkonna naistest tehtud fotodel, näiteks: ERM Fk 187:33; ERM Fk 187:34; ERM Fk 187:35; ERM Fk 449:35; ERA Foto 791; ERM Fk 443:118; ERM Fk 443:119.


Projekti “Anseküla naiste rahvariiete kandmistarkused käeulatusse – eeltööd” toetavad Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2015-2019” ja MTÜ Sörvemaa Pärimuse Selts.
Aitäh kõigile osalistele!


Back to Top